Kurat küll, siit ei ole jätkunud nädalavahetus, vaid nädal. May I be doomed

Tegelikult olen ma mõnel päeval end ka Rahvusraamatukogust avastanud, aga sealgi põhiliselt kas suitsunurgast või kohvikust või mõnest muust toredast nurgatagusest. Kuigi, eile siiski sai loetud veidi, jaajaa. Eva mõtleb siin hakata ümbrikueksameid tegema vaikselt, õige vaikselt, sest kuidas saab neid teha edukamalt kui hetkel, mil istud ja Loed, helistatakse ja küsitakse: Mida me siis täna õhtul joome? :p

Ma ei või

Aga jaa, muidu on veedetud mõnusat aega veel ka Evaga, kes on põhimõtteliselt nagu best pal viimasel ajal, me ei suuda teineteise telefonikõnedeta vist elada :p Päriselt ka. Aga selles pole tegelikult midagi halba. Saab naerda ja õppida ja süüa teha ja klatšida ja juua ja loomulikult, meestest rääkida.

Nii ongi mu vaheaega mahtunud inimesed ja Mihklid ja Evad ja tundmatud tegelased ja mitmed nimed ntx nagu Mare või Martin või ...
vaheaeg jätkub..nüüd...

jajaa

Urrr...
Päeval, mil ma vähegi püüan tubli olla, lugeda-lugeda-lugeda näiteks, ka siis ei taheta lasta mul tubli olla. Enda südames olen ma jumala tubli ja eeskujulik naisterahvas---miik-miik.

Kõik on alati teiste süü.

Mulle tundub, et siit jätkub jälle nädalavahetus, kus ma ei saa aru, mis päevas ma olen.

Ei-ei, ma ei tohi sel lasta nii minna. Enda südames olen ma jumala tubli ja eeskujulik naisterahvas.
Eile käisin isegi kirikus :)

*sügav ohe*

Sweeeeeeeeeeeeeet emotion...
talking about things that nobody cares
wearing things that nobody wears
..and I feel the heat

friday fucking fever!!!

Ultima Thule sünnipäev eile õhtul-ööl. Mõeldamatu, kirjeldamatu, imiteerimatu emotsioon. Estieks, seal oli nii palju, nagu nii palju inimesi. Ma olin Thule pärast õnnelik. Seal oli vanemaid paare, kelle noorusaega Thule arvatavalt jäi, siis oli seal nt mu kunagine filosoofia õpetaja, kes oli sama sillas, ja samal ajal oli seal alternatiivseid noori, kes sel ajal, kui bänd Alustas, veel sündinudki polnud.
Ma pole kaua Thulet niiviisi rokkimas näinud, ma tõesti pole. Nad olid nii värsked, täiesti valmis muusikaks, täiesti valmis enda konsaga viimseni minema. Soundi oli ja rohkemgi veel.

Ja kui Tõnis Mägi lavale tuli, ma ei tea, ma läksin täiesti hulluks! Lihtsalt rokkisin, moshisin, naeratasin lõputult. Tammusin teiste jalgadel, tammusin enda asjadel, tasakaal kadus, aga see oli täiesti ükskõik. Mida iganes, ma ütlen. *kael valus*

Aga jaa. Sellised lood nagu "Aed" või "Lennelda priilt(ks)" või "Kassitapp", need on Mäe ja Sibula ühisesituses unustamatud. (Eriti veel nii, kui sa näed enda sõpru sama palju asjale kaasa elamas). Ja Rull on ka alati täiesti omal kohal. Vaigla pani aga selliseid soolosid, et noh, ma nagu sain pidevalt vaimseid orgasme.

Ja siis ma veel tutvusin juhuslikult ühe eriti huvitava ja ilusa inimesega, täiesti my kind of person. Pärast kontsertit. Selliseid seiku ei tule iga päev ette.
Nojaa, ja kui ma ühe enda sõpsiga lõpuks koju jõudsin, oli kell vist viis. ma ei tea ka. roki chickid nagu me oleme