"Mõjub kurioosumina, et olukorras, kus Haigekassa ei kompenseeri täisealiste ravist ühtki senti, küsib hambaarst teid visiidile võttes siiski isikukoodi, kuna "Haigekassa nõuab seda". Mis õigus on Haigekassal midagi nõuda, on mulle mõistatus, kuid tähtsust sel pole, sest eestlased on nõus neid andmeid andma. Eestlased on alati kõigega nõus".

Lõik Ekspressist siis. Ja ma ei saaks rohkem nõustuda. Eestlased on kõigega nõus, tõepoolest. Ei minda tänavatele oma õigusi nõudma, ei avaldata arvamust, vaid lihtsalt süüakse kõik vaikselt sisse ja kirutakse. Oodatakse paremat aega. Aga midagi ei tehta. Kui küsida, et miks mina siis midagi ei tee, siis 1) ma pole loomult selline aktivist, kes sellise asja enda peale võtaks 2) kui ma üksi läheksin ja tunnetaksin samal ajal seda, et eesti rahvas on samamoodi vagur ja tagasihoidlik edasi, siis mis kasu on minustki...

Ühesõnaga, tunnen end taas, nagu olen seda alati tundnud, väga vähesel määral eestlasena.