Hold me closer tiny dancer
Count the headlights on the highway
Lay me down in sheets of linen
you had a busy day today

Jätkuna..

ja õhtuks näitas Tartu end täiesti talutavast kui mitte parimast küljest. Nii nagu see peabki olema

Ma räägin teile enda haigest päevast
Okei. Ärkasin Tartus. Läksin TÜ Raamatupoodi vestlusele, kõik veel cool, kuigi nad tahavad kõige enam täiskohaga inimest (aga loomulikult). Vaatab, mis saab
Teadsin, et kell 12 on juuksur kuskil pärapõrgus Sõbra tänaval. No sinna ikka Oli kõndida, eriti kuna aadress oli Sõbra 56 ja see oli tõesti vist üks pikimaid tänavaid üleüldse.
Jõudsin kohale õhetava ja hilinenuna...kuna mind oli niikuinii kuskile aegade vahele võetud, polnud enam mu värvimiseks aega. Pole võimalik! mõtlesin ma. Läksin õue ja just sel hetkel sadas kogu Tartu vihm mulle peale.
Järgmine hetk. Mu jakk on kadunud! Kadunud! Nagu peata kana kõndisin ringi, jaki taskus on ju korterivõtmed. Kõndisin niisiis terve pika tee tagasi, varvastel umbes villid. Jakki polnud kuskil
Helistasin isale ja õnneks ta töö juures Tartus olid veel ühed. Murdsin ta kabinetti sisse ja võtsin need. Nüüd on vaja vaid palvetada, et Tartus talv ei tuleks lähitundidel-ööl, sest mul on vaid üks sallike ja üks pikkade varrukadega pluus. Tallinnat veel ei viitsi.

Mis on tulem? Õppisin seikluste jooksul küllalt hästi Karlovat tundma. Tean natuke midagi bussiliiklusest. Kell 6 lähen tagasi sinna pärapõrgusse ja saan juuksed vähemalt natuke lühemaks ja kenamaks.

Oo õõv!

tänase päeva lugu: Annie Lennox - Why. Listening to it over and over and over again...

Ma leian, et õigemat hetke Tartu jaoks polegi kui nüüd..varsti. Veel veidi Tallinnat, veel veidi nostalgiat koos Laseringiga. Veider, et kõik on ringluses. Kõik. Ja pea kõiges võib üks hetk nostalgiat tunda. Lasering pole praegune reaalsus, ta on vahepeatus, miski, mis liigub must mööda. Ma ei tunne, et oleksin sellest osa but it's fine. See ei ole enam see, mis kunagi. Ma olen Laseringile kauge ja temas pole enam seda kodust tunnet. Inimesed on siiski omad ning viimaks, vaatamata kogu hullumeelsele filmikuule, on Lasering endiselt parim koht, kus ma töötanud olen. Need on pisiasjad, siseasjad, inimesed, mis selle minu jaoks oluliseks muudavad. Ja laseringlased teavad, millest ma räägin. Omamoodi aeg oli see.

Selline hea punkt saab pandud pea kõigile asjadele, mis Tallinnaga seotud. Seda ei saa tehtud kiirustades või kahetsedes, vaid täiesti loomulikku rada pidi. Kulgemine. Niivõrd rahulik kulgemine. Mind ei hoia miski kinni, vaid pigem tõukab tagant, vabanemisele. Tallinnas on hea, kuid hea just tänu sellele, et tean, et lähen. Pikemas perspektiivis ma lämbuks siin. Samamoodi nagu olen seda teinud juba viimased aasta või rohkem. Ma ei jää ilmselt midagi igatsema, inimesi näeb ikka. Tulge külla. Kõige rohkem kui mõtlen, jään vist igatsema õhtuseid vestlusi emaga, nii veider kui see ka poleks. Ära minnes mõistad, et jääd igatsema asju, mida arvad, et igatseksid vähim.

Ma loodan, et teises reaalsuses olen õnnelikum. See on most definetly ühe aja, ühe 5-aastase perioodi lõpp. Tunnen seda praegu tugevamalt kui varem. Teisiti liikumist ju ei toimugi. But it is all good, in the end

Cat Power tekitab mingi meeletu joovastuse, millesse on segatud õnn, segadus, unelemine, kujutluspildid, sürreaalsus ja tohutu rahulolu. See on nii minu muusika, nii minu flow, nii minu turvalisus, nii minu mõtete lennule voli andmine. See on elurütm ja sõnad, mis kannavad. Mitte alati, aga vahel. Vahel rohkem kui alati, selline kontsentreeritus. Olla on nii õige ja segamatu ja soe. Madalad kidrakäigud ja kähe hääl erutavad, erutavad nii, et tantsides oleks ma kikivarvukil. Ma ei kukuks, vaid muusika kannaks. Rütm läheks läbi varvaste ja kõhu kuni sõrmeotsteni. Liikumine poleks tingimata vajalik, liikumine toimuks niikuinii, ka siis kui seda väliselt näha poleks. Aga praegu ma istun. Istuda on hea ja ma tunnen jõudu, kergelt ülbet hoiakut ja absoluutset ükskõiksust välise suhtes.

What’s next?
I’m out of time
Losing my touch I can't feel
Speak for me; do you see the same signs?
Do you know how to read between the lines?
All in all, it's all or none, all for one.
What you want?

Pick us out of a line up
Stranded and strange just as innocent as kids
The found are leaving and they're trying to forget.
The old world, the whole world is

Going on and on (forfeit the shape to fit)
a backhand to the touch is moving on again
Going on and on