Ma räägin teile enda haigest päevast
Okei. Ärkasin Tartus. Läksin TÜ Raamatupoodi vestlusele, kõik veel cool, kuigi nad tahavad kõige enam täiskohaga inimest (aga loomulikult). Vaatab, mis saab
Teadsin, et kell 12 on juuksur kuskil pärapõrgus Sõbra tänaval. No sinna ikka Oli kõndida, eriti kuna aadress oli Sõbra 56 ja see oli tõesti vist üks pikimaid tänavaid üleüldse.
Jõudsin kohale õhetava ja hilinenuna...kuna mind oli niikuinii kuskile aegade vahele võetud, polnud enam mu värvimiseks aega. Pole võimalik! mõtlesin ma. Läksin õue ja just sel hetkel sadas kogu Tartu vihm mulle peale.
Järgmine hetk. Mu jakk on kadunud! Kadunud! Nagu peata kana kõndisin ringi, jaki taskus on ju korterivõtmed. Kõndisin niisiis terve pika tee tagasi, varvastel umbes villid. Jakki polnud kuskil
Helistasin isale ja õnneks ta töö juures Tartus olid veel ühed. Murdsin ta kabinetti sisse ja võtsin need. Nüüd on vaja vaid palvetada, et Tartus talv ei tuleks lähitundidel-ööl, sest mul on vaid üks sallike ja üks pikkade varrukadega pluus. Tallinnat veel ei viitsi.

Mis on tulem? Õppisin seikluste jooksul küllalt hästi Karlovat tundma. Tean natuke midagi bussiliiklusest. Kell 6 lähen tagasi sinna pärapõrgusse ja saan juuksed vähemalt natuke lühemaks ja kenamaks.

Oo õõv!