Kolasin öisel suvila verandal, libistasin sõrmi üle nostalgiast nõretavate riiulite ja näppu jäi Heideggeri "Sissejuhatus metafüüsikasse". Ma pole seda kunagi korralikult lugenud, Tartule mõeldes otsustasin pilgu peale heita. Ei olnudki nii halb mõte.
Filosoofia on olemuslikult ajakohatu, kuna ta kuulub nende väheste asjade hulka, millede saatuseks jääb mitte kunagi võida leida oma kunatises tänases vahetut vastukaja ega ka mitte kunagi tohtida leida. Kus säärane asi näivalt juhtub, kus filosoofia moeks muutub, seal ei ole kas tegelikku filosoofiat või seda tõlgitsetakse vääralt ja kasutatakse mingisugustel talle võõrastel eesmärkidel ära päevatarviduste jaoks.
Filosoofia ei ole seepärast ka teadmine, mida võiks nagu käsitöönduslikke ja tehnilisi teadmisi vahetult ära õpetada, mida võiks nagu majanduslikku ja ülepea kutsealast teadmist vahetult rakendada ja kunati ta kasutatavuse seisukohalt arvesse võtta.
Aga see, mis on kasutu, võib ometi ja alles õieti olla võim. Mis ei tunne vahetut vastukaja argipäevasuses, see võib seista sisimas kooskõlas päristise loodumisega mõne rahva ajaloos. Ta võib olla isegi selle eelkõla. Mis on ajakohatu, sellel on oma päristised ajad. See käib filosoofia kohta. Sellepärast ei lase ka iseendast ja üldiselt kindlaks teha see, mis on filosoofia ülesanne ja mida järelikult peab talt nõudma. Filosoofia vallalaotumise iga aste ja iga algus kätkeb endas oma seadust. Ütelda laseb ennast ainult see, mida filosoofia ei suuda olla ega korda saata.
..On täiesti õige ja parimas korras see: "Filosoofiaga ei ole midagi peale hakata". On ainult väär arvata, et sellega on otsus filosoofia kohta langetatud. Nimelt tuleb veel väike täiendus vastuküsimuse kujul, kas - kui meil ei ole filosoofiaga juba midagi peale hakata - ei hakka filosoofia lõpuks midagi mitte meiega peale, eeldades, et me läheme ka selle peale. Sellest piisaks meile selle selgitamiseks, mida filosoofia ei ole.
Mõtlesin küll, et püüan välja tuua vähem lõike ja teha sissekande lühema ja paremini haaratavama, kuid see kõik vajas märkimist, kuna siin peitub mu meelest nii mõnigi tera tõtt, sellist printsipiaalset tõtt. Jätkan lugemist
Filosoofia on olemuslikult ajakohatu, kuna ta kuulub nende väheste asjade hulka, millede saatuseks jääb mitte kunagi võida leida oma kunatises tänases vahetut vastukaja ega ka mitte kunagi tohtida leida. Kus säärane asi näivalt juhtub, kus filosoofia moeks muutub, seal ei ole kas tegelikku filosoofiat või seda tõlgitsetakse vääralt ja kasutatakse mingisugustel talle võõrastel eesmärkidel ära päevatarviduste jaoks.
Filosoofia ei ole seepärast ka teadmine, mida võiks nagu käsitöönduslikke ja tehnilisi teadmisi vahetult ära õpetada, mida võiks nagu majanduslikku ja ülepea kutsealast teadmist vahetult rakendada ja kunati ta kasutatavuse seisukohalt arvesse võtta.
Aga see, mis on kasutu, võib ometi ja alles õieti olla võim. Mis ei tunne vahetut vastukaja argipäevasuses, see võib seista sisimas kooskõlas päristise loodumisega mõne rahva ajaloos. Ta võib olla isegi selle eelkõla. Mis on ajakohatu, sellel on oma päristised ajad. See käib filosoofia kohta. Sellepärast ei lase ka iseendast ja üldiselt kindlaks teha see, mis on filosoofia ülesanne ja mida järelikult peab talt nõudma. Filosoofia vallalaotumise iga aste ja iga algus kätkeb endas oma seadust. Ütelda laseb ennast ainult see, mida filosoofia ei suuda olla ega korda saata.
..On täiesti õige ja parimas korras see: "Filosoofiaga ei ole midagi peale hakata". On ainult väär arvata, et sellega on otsus filosoofia kohta langetatud. Nimelt tuleb veel väike täiendus vastuküsimuse kujul, kas - kui meil ei ole filosoofiaga juba midagi peale hakata - ei hakka filosoofia lõpuks midagi mitte meiega peale, eeldades, et me läheme ka selle peale. Sellest piisaks meile selle selgitamiseks, mida filosoofia ei ole.
Mõtlesin küll, et püüan välja tuua vähem lõike ja teha sissekande lühema ja paremini haaratavama, kuid see kõik vajas märkimist, kuna siin peitub mu meelest nii mõnigi tera tõtt, sellist printsipiaalset tõtt. Jätkan lugemist
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home