Võilille märkimisväärsed mõtted

esmaspäev, juuli 25, 2005

The confusion
...ma ei tea, mida ma tahan, isegi kui tean, on see mõnes mõttes not good, jah, täna ei tea ma, kuidas olla. teadmatus ja rõõm korraga, analüüs ja spontaansus korraga, kõik samaaegselt. võiks öelda, kuul pähe, aga nagu mulle juba öeldi, padrunid maksavad liiga palju.. :p

kokku käed

neljapäev, juuli 14, 2005

Maybe there are new beginnings. relationship. different kind of relationship

it smells fresh. it needs effort, let`s wait and see

pühapäev, juuli 10, 2005

need vürtsikad ööd

Kui tore oli üle pika aja olla Printsu teel, veel toredamate inimestega
Ma tean, et lõppeks olid inimesed ikka üpris eba-adekvaatsed, a see eest oli ilusaid hetki palju. Mulle tõeliselt meeldib märgata ise või kõrvalt vaatajana kui inimesed üksteise aina hubasemalt suhtuvad, hoolivad, hoolivad ka hommikul, puistates silmadest vürtsiks väsimusele ja plätususele ka sõbralikkust ja kerget meelt. Üleüldse, need hetked pidudel, kus rahvas hakkab vaikselt kukkuma, ringi kondavad vaid üksikud pead kratsivad kujud, ja hommikud, kus igaüks iseennast taga otsib, on parimad hetked. Just seepärast, et miski on edukalt või mitte nii edukalt mööda saadetud, on oldud koos sõpradega ja isegi halvima enesetunde puhul saab tunnetada kergendust, et this too will pass, I survived. Eriti siis kui leidub häid inimesi, kes enam "viga" saanutele abi on nõus osutama, kosutades viimaseid kõige parema või halvemaga, mis enesetunnet siis vastavalt muudab. :p

Aga sinna, kus sai üks öö-hommik taaskord inimestega mööda saadetud, sinna tahaks varsti naaseda, sest liialt magus oli see. Ja selle kõrvalt ei teeks paha ka võimalus, kus saaks korralikule inimesele kohaselt ujuma minna, mitte mudas lainetada. Külastan sind veel õige pea, kallis sõber.

kolmapäev, juuli 06, 2005

pealkirjatu lauseloog

Kui on kirjutada võimalik nii paljust, siis on raske selgeks teha, mis oleks jäädvustamist väärt. Loomulikult võiks püüda kirja panna killukest kõigest, kuid ilmselgelt muutub seegi täiesti lootusetuks ülesandeks. Selle kõrvalt on probleemiks ka aja puudus, tunne, et pidevalt on metsik rush, mõnda kindlamasse teemasse ei suuda sügavamalt sisse minna, kuigi võiks ja enda tervise nimel isegi peaks. Ma püüan selle eesmärgi poole vaikselt liikuda juba praegu, enam aga siis kui tuleb mõnenädalane paus, mil Aja enda peast viskan, olen, ei planeeri, hingan voodil nii kaua kui tahan, sirutan end nii pikaks kui tahan või tõmban ennast kogu südamest kerra. Sukeldun hetkedesse ja inimestesse nõnda nagu mugav tundub ja liuglen läbi vestluste, varba all olevate rohuliblede, liuglen jahutavas kastes, tagasitulek. Need sõnad tunduvad nii meelitavad, et ma võiks sama hästi sellega nüüdsest algust teha. Ma püüan, kas ka kinni püüan..

Aga huvitav ja omal moel ilus on suvi küll, ma jälgin seda aega, kasvõi aastaaega uudishimuga. Ja ma ei oskagi ütelda, mis selles konkreetselt on, on paljut, ja seda kõike laiali hajutatult. Aga taevas on selge. Inimesed on kohati nagu taevas, enamjaolt siiski kujutavad nad endast midagi palju paljuütlevamat.
Täna taaskord joome veini, sest vein suudab mind viia sinna, kus mulle meeldib ja kuidas mulle meeldib. Saab tunda äärmist kergust, unehõlmas suikuda ja olla rahus. Vein on hää. Argipäevad on veidrad.