Midagi muud kui Mega on feeling..
ja ega midagi vähemat ei saakski tunda siis kui oled 5 tundi veetnud erinevat laadi jazz live`i ja muhedate kaaslaste seltsis. aaahhhh...niivõrd palju muusikat, niivõrd palju groove`i hinges, kehas, varvastes. all the way!

jazz on hea, tunnistagem seda. gotta explore that field cause there seems to be so much more to it..

cause we are so young now, so young so young now
and when tomorrow comes, we can do it all again

Oi kui huvitav...
Pärnus on inimesed mustvalged. Vaadates kunagisi saateid, kus teleekraanile ilmuvad mustvalged kujud, tundubki mulle, et tol kunagisel ajal oli kogu maailm hall, elu toimis vaid piiratud värvides, tuhm ja unustusse jääv olemine. Nüüd aga, täna, vaadates Pärnu ilmapilti ilm.ee-st on mu silmi ees samuti üks aknake, kus kõik on mustvalge. Kaamera, mis peaks jäädvustama üldist ilma ja elu-olu seal paigas, näitab viimaseid just nii. Ja miskipärast muutub see mu jaoks äärmiselt reaalseks, nagu nii olekski.

inimesed lühikestes suvekleitides, puulehed, liikumine - see kõik on suvine, kuid tuhm. puudub sära, eks tookord puuduski sära.

Me tusameele sügis

Ma tahan suve tagasi! Andke mulle see, palun. Kui nii jätkub, on nädala aja pärast kõik lehed värvilised, tundub mulle. Selle vastu pole mul veel ka midagi, kuid see on ilmne märk hilisemast varingust, nn. looduse hukust. Ja seda ma ei taha, ilmtingimata mitte. Tõepoolest, mis kuradima sitas ilmavööndis ma elan???!!!!

..nagu läheb meeleheitlikumaks ilmapilt, nii muutub ka mu tuju vastavalt sellele. Täiesti paratamatult mõjutab ilm mu meeleolu, ka sel moel pole ma asjaga antud hetkel rahul. Tunne, et ei tahakski mitte midagi ette võtta, vaid lihtsalt manduda lõpmatuseni soojas tekis. Ja ega ma polegi viimasel paaril päeval midagi grandioosset ette võtnud, vastupidi. Olen küllastanud end videote vaatamisega, mõnel harval hetkel kiigates õue. Ning ei, mul pole tegelikult halb tuju. Lihtsalt mingi vibe

Ma tahan, et mu hammas ei valutaks nii, et ta mind keset ööd pisaratega üles äratab. Järjest kallan suhu kolm valuvaigistit, loputan rõõmsalt külma veega, kõik on hammastele valus. Kell on 6 hommikul ja mina piinlen valus, miski ei aita. Nüüd jääb vaid oodata hetke, mil sügistuultes arsti juurde lendan, kirudes kõiki ja kõike.

...kuidagi vaikseks on jäänud, kõik ma mõtlen. St, ma ei saa üldse aru, mida need üksikud rändajad seal akna taga teevad, neid on seal küll vähe, kuid siiski tundub, et mina olen ainus, kes on liikumatuks jäänud, kangestudes enda tooli ja oodates paremat, sillerdavamat pilti.

Sügistunne ma ütlen. sügistunne on see. Ja mitte midagi ei saa teha kui vaid harjuda. Siis on kõik parem

ähähähhähähääääääää

täna värvisime me sõpsiga juukseid, mu meelest kah oli see nii värksendav ja lähendav kogemus. eriti sensuaalsed olid hetked, mil leidsin end seismas peegli ees, espresso (loe: mustas) toonis piisad langemas mu kehale. see oli tõesti midagi nii äääääää ma ei teagi seda sõna hähäää. aga mõnna...ma loodan, et see mu silmarõõmule ka hästi-hästi meeldib. kõik oli seda väärt, lubatud uus trendikas look vaatab mulle otsa...lähme rabame tartu tänavad jalutuks.

tervitades,

Tume ja Punane tips