mõtted, mis tulevad pähe, jalutades läbi lund tuiskava vanalinna...

Pidevalt on vaja kuskile tormata, kas siis seltskondlikult, põhiliselt seltskondlikult või mõne muu tobeda asja jaoks. Tööle peab ka tihtipeale tormama, aga tööd ma ei süüdista - töö lihtsalt on, ta on hea ja peab olema...õiges vormis on töö igati nauditav. Aga inimesed väsitavad vahel...nii, et nii mõnelgi õhtul mõtlen, et mille jaoks ma lähen... Mille jaoks ma jälle lähen, et istuda keset inimmerd, olla sotsiaalne ja naeratav, igati seltskonnale sobiv. Muidugi lähen ma, et saada positiivseid emotsioone või lihtsalt mingit Mõtet või Emotsiooni ja lihtsalt seda õhku, mida saab vaid hingates koos inimestega, oma inimestega. See on hea. Aga samamoodi väsitab see niivõrd, see väsitab elu puhul, kus peale selle on veel asju - kus jääb selle kõrvalt nii vähe aega enda jaoks. Tekib läbipõlemise tunne. Olla nii väsinud, et ei jõua isegi sellest olukorrast välja rüseleda...ei jõua isegi mõelda, et võiks ju pisut teisiti.

Aga täna, teel koju, lumes jalutades, mõtlesin, et võibki teisiti. See mõte tuligi just siis...mul oli selle pisikese jalutuskäigu jooksul hetk iseendale, ja see andis idee, et miks mitte olla rahulikumalt? Miks mitte tulla nii mõnelgi õhtul hoopis koju, vaadata läbi uduste akende...mõelda mõeldavaid ja mõeldamatuid mõtteid.. Miks mitte lugeda lugeda lugeda, asju, mida peab, ja asju, mida võiks...või äkki isegi tahaks. Miks mitte lebada tunde voodil ja lasta muusikal tulla nii, et on vabadust ja aega seda vastu võtta...rohkem kui 10 minutit, mil jälle peaks teoreetiliselt rahva sekka sukelduma. Või siis miks mitte teha ise muusikat, tahan kitarri õppida, kitarri mängida, lihtsalt - teetassi kõrval. Kitarr ja pehme voodi, mõni uus Universaali voodikate või padjapüür - soe ümbrus ja tahe Teha on suurem. See ei tähenda, et ma eemalduks täielikult sõpradest või millestki...see tähendab vaid seda, et ma võtan mõni moment enda jaoks rohkem aega. Sest ma tunnen, et nii oleks ma äkki õnnelikum, rahulikum, kooskõlas endaga... Vaatab, mis sellest välja tuleb, aga nii tundub õige.

Nii võib-olla jõuab asju, mida võiks, ja asju, mida peaks. Nii oleks jälle rohkem elumõtet

Misasja? Kõige kummalisem, emotsiooni- ja informatsioonirikkam pidu üle Pika aja..
ma ei saa millestki aru, samas saan. Nii palju asju sai eilse õhtu vestluste jooksul teada või selgemaks, et nende teadmiste läbi seedimine ja täielikult omaks võtmine võtab oma aja, ma olen selles kindel

Terve peo ajal, mis algas minu jaoks kella 8 paiku õhtul töökaaslase Pamela ja koolikaaslase Rasmuse juures, ning lõppes kella 10 paiku hommikul Kappeli tänava poiste kommuunis, suutsin ma vähemalt kolm korda pisaratesse langeda (kas siis segadusse ajavatest situatsioonidest või alkoholist), sama palju või mitu kopa täit enam naerda, ja rääkida asjadest, millest rääkima pole harjunud. Nutmine toob selgust, asjadesse, milles vast aastaid pole selgust olnud. Ja mulle meeldib kui lõpuks ometi räägitakse asju Välja - äärmiselt tervistav. Lõpuks ometi, kuigi valel ajahetkel vast.

Kuhu kaovad osad inimsuhted vahepeal ja kuidas on nii, et kõige lambimal hetkel püütakse neid taastama hakata?

Ja kust tekivad inimsuhted, mis on tekkimas olnud mitmete koosviibimiste jooksul, mida on olnd nii tunnetada, ja lõpuks võib ka neist midagi selgemat arvata... Sel juhul ei pruugi selgem parem olla, sest inimsuhteid võib mitu olla ja need omakorda kõik keeruliseks muuta. Samas, kui mingi tunne või teema on olnud õhus, tuleb seda maitsta, natukenegi. Et aimu saada, mis see on. Ja ma ainult loodan, et mina üksi seda tundnud pole - kaht inimest läheb ikkagi vaja. Ja muusikat :)


...Mis tundeid tekitab see kui su parimatest sõbrannadest suhtleb su vihatuima inimesega..Selliseid Tundeid, et oled justkui reedetud. Ei tea miks. Sest läbi joogiste silmade võib hetkeks näida, nagu sinu üle naerdakse. Mis selles Aramises küll eile oli, ma ei saa aru?!?


Selles Aramises oli vist suur osa mu elust, lähiaastatel ja lähiajal.
Ja selles Aramises oli tantsu ja flirtimist ja nende sõprade nägemist, kes tead, ei reeda sind iial. Sest nemad on Olnud. Ja oli ses Aramises teise inimese lõhna ja kassi kõige mõnusamat ja intensiivsemat nurrumist hommikutunnil

...aitäh teile, sõbrad
Eva peab taastuma