Misasja? Kõige kummalisem, emotsiooni- ja informatsioonirikkam pidu üle Pika aja..
ma ei saa millestki aru, samas saan. Nii palju asju sai eilse õhtu vestluste jooksul teada või selgemaks, et nende teadmiste läbi seedimine ja täielikult omaks võtmine võtab oma aja, ma olen selles kindel
Terve peo ajal, mis algas minu jaoks kella 8 paiku õhtul töökaaslase Pamela ja koolikaaslase Rasmuse juures, ning lõppes kella 10 paiku hommikul Kappeli tänava poiste kommuunis, suutsin ma vähemalt kolm korda pisaratesse langeda (kas siis segadusse ajavatest situatsioonidest või alkoholist), sama palju või mitu kopa täit enam naerda, ja rääkida asjadest, millest rääkima pole harjunud. Nutmine toob selgust, asjadesse, milles vast aastaid pole selgust olnud. Ja mulle meeldib kui lõpuks ometi räägitakse asju Välja - äärmiselt tervistav. Lõpuks ometi, kuigi valel ajahetkel vast.
Kuhu kaovad osad inimsuhted vahepeal ja kuidas on nii, et kõige lambimal hetkel püütakse neid taastama hakata?
Ja kust tekivad inimsuhted, mis on tekkimas olnud mitmete koosviibimiste jooksul, mida on olnd nii tunnetada, ja lõpuks võib ka neist midagi selgemat arvata... Sel juhul ei pruugi selgem parem olla, sest inimsuhteid võib mitu olla ja need omakorda kõik keeruliseks muuta. Samas, kui mingi tunne või teema on olnud õhus, tuleb seda maitsta, natukenegi. Et aimu saada, mis see on. Ja ma ainult loodan, et mina üksi seda tundnud pole - kaht inimest läheb ikkagi vaja. Ja muusikat :)
...Mis tundeid tekitab see kui su parimatest sõbrannadest suhtleb su vihatuima inimesega..Selliseid Tundeid, et oled justkui reedetud. Ei tea miks. Sest läbi joogiste silmade võib hetkeks näida, nagu sinu üle naerdakse. Mis selles Aramises küll eile oli, ma ei saa aru?!?
Selles Aramises oli vist suur osa mu elust, lähiaastatel ja lähiajal.
Ja selles Aramises oli tantsu ja flirtimist ja nende sõprade nägemist, kes tead, ei reeda sind iial. Sest nemad on Olnud. Ja oli ses Aramises teise inimese lõhna ja kassi kõige mõnusamat ja intensiivsemat nurrumist hommikutunnil
...aitäh teile, sõbrad
Eva peab taastuma
ma ei saa millestki aru, samas saan. Nii palju asju sai eilse õhtu vestluste jooksul teada või selgemaks, et nende teadmiste läbi seedimine ja täielikult omaks võtmine võtab oma aja, ma olen selles kindel
Terve peo ajal, mis algas minu jaoks kella 8 paiku õhtul töökaaslase Pamela ja koolikaaslase Rasmuse juures, ning lõppes kella 10 paiku hommikul Kappeli tänava poiste kommuunis, suutsin ma vähemalt kolm korda pisaratesse langeda (kas siis segadusse ajavatest situatsioonidest või alkoholist), sama palju või mitu kopa täit enam naerda, ja rääkida asjadest, millest rääkima pole harjunud. Nutmine toob selgust, asjadesse, milles vast aastaid pole selgust olnud. Ja mulle meeldib kui lõpuks ometi räägitakse asju Välja - äärmiselt tervistav. Lõpuks ometi, kuigi valel ajahetkel vast.
Kuhu kaovad osad inimsuhted vahepeal ja kuidas on nii, et kõige lambimal hetkel püütakse neid taastama hakata?
Ja kust tekivad inimsuhted, mis on tekkimas olnud mitmete koosviibimiste jooksul, mida on olnd nii tunnetada, ja lõpuks võib ka neist midagi selgemat arvata... Sel juhul ei pruugi selgem parem olla, sest inimsuhteid võib mitu olla ja need omakorda kõik keeruliseks muuta. Samas, kui mingi tunne või teema on olnud õhus, tuleb seda maitsta, natukenegi. Et aimu saada, mis see on. Ja ma ainult loodan, et mina üksi seda tundnud pole - kaht inimest läheb ikkagi vaja. Ja muusikat :)
...Mis tundeid tekitab see kui su parimatest sõbrannadest suhtleb su vihatuima inimesega..Selliseid Tundeid, et oled justkui reedetud. Ei tea miks. Sest läbi joogiste silmade võib hetkeks näida, nagu sinu üle naerdakse. Mis selles Aramises küll eile oli, ma ei saa aru?!?
Selles Aramises oli vist suur osa mu elust, lähiaastatel ja lähiajal.
Ja selles Aramises oli tantsu ja flirtimist ja nende sõprade nägemist, kes tead, ei reeda sind iial. Sest nemad on Olnud. Ja oli ses Aramises teise inimese lõhna ja kassi kõige mõnusamat ja intensiivsemat nurrumist hommikutunnil
...aitäh teile, sõbrad
Eva peab taastuma
1 Comments:
At 3:28 PM,
skisosiil said…
bloody bloogisus...
kaotas mu kommenti ära :(
ühesõnaga, noogutan kõigele kaasa ja lisan juurde, et oli küll äge ja veider see õhtu-öö, ning vahva oli see, et osa jätkust ka veel esmaspäeval Hundis...
Postita kommentaar
<< Home