Niinii. Eva elu keeb.
Esiteks ühe päeva jooksul rääkida Bibi kahe mehega, ühega korraks tööl olles kui sai punastades talle plaat müüdud. Ma tundsin ennast ametlikult totralt. Ja teiseks, öösel või siis hommikul Levikas, kui noormees Mikk lambist minu kõrvale vajus ja juttu hakkas rääkima. Mul oli u et...mm...Pruutide päev? Müstika. Aga jaa kui mõni päev tagasi esinemisel kujutas Mikk endast äärmiselt korralikku ja vaoshoitud esinejat (niiviisi vaheldusena), siis Levikas pidin ma loomulikult ka mainima, et nüüd ei näe sa üldse nii paipoiss välja. Ega ei näinud küll, nati karvane oli :p

Aga tegelikult oli eile lihtsalt väga tore. Kõigepealt siis tuule tiibadesse andmiseks 11h tööpäeva - täiesti normaalne ju. Aga kassa tegin õigesti ja rõõm oli südames, et võib edasi elada. Siis kihutasin linna poole ja sain kokku ühe toreda töökaaslasega, taaskord. Ja ulmelahe oli. Kella 10-5.00 linnas ringi patseerida, juua, suitsetada, rääkida palju ja palju. Ja kella edasi liikumine ununes vahepeal üldse. Seda täheldas kasvõi fakt, et kui koju jõudsin, mõtlesin, et hakkaks tv-d vaatama. Aga jaa, ma päris hästi ei saanud aru, et tegelt on varahommik. Hästi hea emotsioon, hästi hea inimene. Intrigeeriv võiks isegi öelda ;)


Nõnda nõnda. Uude päeva häid asju edasi avastama või otsima. Täna on plaane mustmiljon, homme niisamuti, laupäeval peaks ju jõudma tööle, või siis pühapäeval. Aga vahepeale jääb nii palju aktsiooni. Ma nüüd ei teagi :)