Hmh. Elu on lill...natukene..
Inimesed suudavad mind enda eksistentsiga viimasel ajal pea ainult rõõmustada, ma ei tea mis värk on. Lihtsalt mõned inimesed on mulle ääretult kallid, need, kes on olnud niiviisi juba pikemat aega ja kes (näiteks) sünnipäevaks ääretult toreda blingiva asja meisterdavad või kes lihtsalt on Olemas, need, keda vähem on tundnud, aga (näiteks) kelle sõnumit keset päeva on nii Hea saada, kes oskavad momendiga ilusama naeratuse esile tuua.
Selliseid inimesi on vaja.
Ja ma tahan lihtsalt kulgeda, koos nendega, veel pikka aega. Ja nagu näha, ka mu laused kulgevad sama pikalt.
Päike muudab ka asjad ilusamaks.
Nüüd on tulemas üks vaiksem nädalalõpp võib-olla. Mul pole suuremaid plaane, nii nagu nt järgneva kolme nädala kohta. Ootan veidi seltskondlikkust ja ootan pikemaid ja sügavamaid vestlusi, kogu melu sees.
Ja mida teie ootate ? :P