stressan

Ja ka mina sessis ja nohus ja uimasuses lohisen mööda korterit
Paar tundi ja 130 lk, paar tundi ja üks raamat loetud, jah, nii see läheb. Nii see läheb kui on sess ja töö koos, ja üldse, kõike peab arvestama. Õnneks olen ettenägelikult pea terve järgmise nädala töölt vabaks teinud, sest muidu ma läheks ju hulluks :p

Aga jah, kui muidu minu jaoks on täiesti müstiline mõelda, et ah, üks õhtupoolik ja paarsada lehte, siis praegu tundub see maht igati mõistlik. Nagu nii peakski olema, sest säärane sessile omane uruloomaks muutumine on loomulik, kõigil on stressav sess.

ja siis polegi vaja midagi grandioosset iga õhtu korraldada, sest keegi ei korralda. kõik on jumala vagusi ja omadega. wittgensteinide ja baudelaire`ide ja fregede ja saksa filosoofiate ja lõbusate tõlgete ja kapsaussidega

kapsaussidega on kõige lõbusam olla. sest siis saab ühel hetkel teatada: "Kapsauss!" te näete, see on kapsastumine, mis protsessis on. protsessis olema - jumalast grammatiliselt vale väljend, vist. a mind ei noki see praegu mitte üks raas.

nina nokin hoopis. siis olen arutlevam ja filosofeerivam
kui olen lakke sülitamise faasis, olen ka filosofeeriv. filosofeerin selle üle, et millal peaks püsti tõusma ja Panema hakkama. ja siis avastan, et ma olen lakke sülitanud juba tund või rohkem.

järgneb paanika. ja valvel olek. läks!

tere, mu mustade ilmade masendus, ja müstika ja totrus, kõik korraga.