Ma räägin siis teile enda elust kah. Bloggi lehel on, nagu avastasin, kaua vaikus olnud. Minu jaoks pole see kaua, aga noh
Ma ei jõua hakata kirjutama kõigest, mis on toimumas, sest seda on õnneks ja kahjuks liiga palju. Pigem õnneks, ma ei kurda. Ma olen ilus ja hea enda inimeste sees. Ja need inimesed on küllalt erinevad.

Praegusel hetkel, niisiis, olen taaskord mõtlemas sellele kui palju joominguid on viimasel ajal olnud ja kui palju neid lähiajal lisandub. Ja kui ma olen kuulnud ja lugenud Võileivamaja briifingutest, kus veini mekiti, siis Universaali miitingud on sellised, kus tarbitakse, võiks lausa öelda, ebaviisakas koguses vesipiipu, õlle, viina, mida iganes soov ütleb. Kuna viimane pidu seal, mis lõppes täna hommikul, oli Universaal Universumi 8-s sünnipäev, siis jajah. Kui ütlen, et kõik oli firma poolt kinni makstud ja tellida võis ülihubases kohas nagu African Kitchen mida iganes ja palju iganes, siis võite arvata, millises konditsoonis olin mina ja me teised kallid ööks ja töiseks hommikuks.
Ma võtan viina....lalallala....ma võtan viina...

Ja ma võtsin viina, Viru Valge mekkis hästi. Ja isegi tööle jõudis. Tööl sai koos halatud ja koos helistatud meie teistesse alapoodidesse ja küsitud, kuidas tervis on. Ei olnud see kellelegi hiilata, ka mitte ülemustel. Ja ninad läikisid.

Siis oli juba parem. On juba parem.
Ootama jäädes veel neid järgnevaid joominguid. Kas ma olen hetkel alkohoolik? Ei, kindlasti mitte, aga viin mekiks ikkagi häste.
Ja olulised on, nagu ma ei väsi mainimast, ka inimesed. Inimesed siit, sealt, kuuse otsast ka. Peaasi, et on sobivad.

Lõpetuseks. Ma avastan enda voodist üllatusega aina enam üllatuslikke nägusid.
It is all good.