Fever...fever when you...

ja see ongi õhus.suht palavikuline tunne, hea tunne siiski. njäu

..mis mind selle tundeni on viinud, on lihtsalt nädalavahetus, kus ma olen lõpuks vist suutnud end välja puhata. olen lihtsalt puhanud, mitte lasknud ligi liigselt palju inimesi, liigselt palju lärmi. nüüd on aeg jälle kestast välja tulla ja ringi vaadata

reede-õhtune oliveri sünnipäeva raames aja veetmine oli ka, just nimelt, chill ja rahulik. isegi väga hea oli olla, sest selline soojus oli sees, puidust seinte vahel, inimeste seas. veidi liiga palju erinevaid jooke küll, aga see ei seganud. oli hea olla nendega, kellega kaua pole niiviisi rahulikult maha istunud ja sama hea nendega, kellega kunagi vist nii pole veel olnud.

ja siis oli laupäev. ja veel suurem soojus sees. ja ma kõndisin rahulolevalt tänavail ja nägin mõnda ilusat inimest. perekonda nägin ka, rohkem või vähem. perekondlikke kohustusi täitsin, ja üle pika aja, ei läinud kuskile pikaks ööks ära.

eeskujulik olen olnud. vist. ja asju enda jaoks taaskord läbi mõelnud.

ja kulmuneedi kavatsen homme tagasi saada, raisk! see ajab mind küll endast välja, et ma ei suuda enam leida kohta, kust see läbi peaks minema. kas see auk kasvas ühe ööga kokku pärast poolt aastat? väheusutav. isegi kui kasvas, siis mul suva, torgaku uus auk läbi. ma olen niiviisi, nagi öeldakse, poolik.

ja pärast needi tralli, hakkab uue nädala trall jälle pihta. ohh õnne