Kõik Oasise lood käivad peast läbi, mingid esimesed hetked seistes külmas öös, klappidest tulev muusika, naerulohud, pilk, see kui tugevasti võib kallistada, naermised, esimesed Kohtumised, kus ma olin ekstranärvis, aga mitte nii närvis kui praegu, mil ma ei tea, kas sa üldse vastad mulle. Sa-d ja ma-d ju pole, sest see ei toimi. Vähemalt nii öeldakse, öeldi. Ma ei tea. Mul on vaja rääkida. Sest mulle on alati meeldinud kui sa lähedal oled, isegi kui see nii ei tundu

Maybe I don`t really want to know
How your garden grows
I just want to fly
Lately did you ever feel the pain
In the morning rain as it soaks it to the bone

...but now is not the time to cry, now`s the time to find out why