Nüüd, tänases öös, kell 1, mõtlesin ma vist häguselt-selgemalt välja enda bak töö teema, ja see praegu toob mingit seletamatut rõõmujoovastust, sest ma nagu teaks, millest kirjutada, ja seda oleks nii palju (vähemalt see tundub nii), et peakski ruttu vihtuma hakkama. Aga ma ikka hoian end natuke tagasi, sest see on äkk-mõte, mis on minu peas keerelnud tegelikult juba mõnd aega. aga ma pole mõelnud, et see võibki olla The Subject. Appi! Lugesin uuesti läbi enda üht esseed, ja seal peitusid jälle natuke need mõtted, ja siis ühel hetkel - lambike lõi põlema (vähemalt säriseb kahtlaselt, sest enne oli ta päris kustus).

Ja nüüd mul on selline Tunne sees, selline Tunne, et ohh kuidas tahaks maailmale asju öelda, läbi enda töö, aga ma parem rahunen maha. Magan ja nii. Sest ega midagi struktuuri-lähedast ma praegu küll kirjutada ei suudaks. Või teekski enda töö ka sellise meelevaldsena, ja emotsioonidest lähtuvana (selline ma juba kord olen tegelikult). Ma ei tea ma ei tea ma ei tea.

Oioioi.