Ma vihkan ja mul on kurb, et on selliseid inimesi:

targutavad, nipsakad, edevad, kõiketeadjad, paljulugenud
...samas üldse mitte avatud, sallivad, endiselt ja ikka piiratud, lollid

kunstiinimesed, boheemid, muidu inimesed, ja tegelikult ongi tõelisi ägedaid omanäolisi inimesi meeletult vähe. sest see, kes paistab kõige omapärasem, on arvatavalt kõige teadmatum kõigest, mis maailmas toimub. No krt ma ütlen, mis maailm see on.

Ei, tegelikult on ok. Ma tean, et on ka selliseid, kes tõesti on mõnusad. Ja need on inimesed, kes suudavad igati olla. Mu eelistatud inimesed on (lapselikult kirjeldades u. sellised): kes vaatavad mõnuga sarju nagu "Seks ja linn", tunnevad rõõmu kõige väiksematest asjadest, on aldis rääkima igast nn. paska, lõõpima, lollitama, kuulama igast muusikat ja tunnistama et neile meeldib (näiteks) Britney Spearsi video. Ja samas kes selle niisama lõõpimise vahepeal märkamatult ka midagi mõttekamat räägivad, kes on hästi avatud, kes oskavad niisama olla ja aktsepteerida absoluutselt igasuguseid inimesi siin maamuna peal. Ja kes on eelarvamuste vabad