On sumin
Seminar filosoofid ülikoolist polnudki nii hirmutav kui paistis. Lihtsalt oli vaja jälle seminaris osaleda, suu lahti teha, mida ma see aasta nn. arvestatavates loengutes polnud teinud. Küll olen ma sõna võtnud krullis, kuid krullis tunnen ma end pea alati mugavalt & julgen enda arvamust avaldada. Õhkkond on aktsepteerivam. Aga tänu tänasele seminarile, olen taas mõistnud, et ise veidi osa võttes, järgib paremini ka käesolevat teemat, ei kao väljas olevasse pilvisesse taevasse ära. POsitiivne & tegelikult rääkisin ma isegi üsna mõistlikku juttu, nii palju kui Tõnu Viigi noogutustest aru võis saada.
Sellele järgnevalt veetsime paari uue kultuuriteoreetikuga nii pool tunnikest koos, paljundasime tulevaid tekste ja vestlesime. Kasvõi sellest lühidast ajast sai inimestest palju enam aimu, põnev on. Eriti kui inimesed meeldivad tunduvad, teinekordki. Teinekord kui neil aega on, võtame nad ka endaga kuskile "istumisele" kaasa, mida täna Elega nii kolm-neli tunnikest harrastasime. Nimelt täitsime enda kõhtu Hundis, millest sai alguse äärmiselt meeldiv õhtupooliku veetmine. Seal me siis terve aja olimegi, meenutasime, analüüsisime inimesi endi ümber. Ja aeg läks niivõrd kiirelt. Viimasel ajal näen Elet tõepoolest igal päeval nädalas & see ei häiri üldse.
Varemalt lubatud postitus Karla sünnast enam niivõrd ei intrigeeri, sest piisavalt iga pisimat hetke kommenteeritud. Siiski võin mainida, et oli kuhjade kaupa head tuju, häid hetki, seltskondlikke inimesi. Saun, kahtlased alkohoolsed joogid, ettearvamatult palju paljaid mehi, ettaimatavalt palju perverssusi, kallistused/kaisutused Anniga, sõbralikkus, huvitavad jutuajamised inimestega, kellega varemalt vaevalt räägitud, majaesisel olesklemine, läheduse tundmine. Jahh, hea.
Praegu on kah rahulolu. Olles ostnud mmmõnus jäätise & avastades, et kapis on neid veel kaks, täitun vaikselt selle pehme naudinguga, kuulan Taakord Metallicat (the only thing that really satisfies me), naudin pimedust, kaugel olevaid uste-paukumisi & aru saamist, et inimesed veel seal eksisteerivad, jõudmas enda turvalistesse kodudesse. Kodu maik on huultel, ja praegu see sobib. On soe
Sellele järgnevalt veetsime paari uue kultuuriteoreetikuga nii pool tunnikest koos, paljundasime tulevaid tekste ja vestlesime. Kasvõi sellest lühidast ajast sai inimestest palju enam aimu, põnev on. Eriti kui inimesed meeldivad tunduvad, teinekordki. Teinekord kui neil aega on, võtame nad ka endaga kuskile "istumisele" kaasa, mida täna Elega nii kolm-neli tunnikest harrastasime. Nimelt täitsime enda kõhtu Hundis, millest sai alguse äärmiselt meeldiv õhtupooliku veetmine. Seal me siis terve aja olimegi, meenutasime, analüüsisime inimesi endi ümber. Ja aeg läks niivõrd kiirelt. Viimasel ajal näen Elet tõepoolest igal päeval nädalas & see ei häiri üldse.
Varemalt lubatud postitus Karla sünnast enam niivõrd ei intrigeeri, sest piisavalt iga pisimat hetke kommenteeritud. Siiski võin mainida, et oli kuhjade kaupa head tuju, häid hetki, seltskondlikke inimesi. Saun, kahtlased alkohoolsed joogid, ettearvamatult palju paljaid mehi, ettaimatavalt palju perverssusi, kallistused/kaisutused Anniga, sõbralikkus, huvitavad jutuajamised inimestega, kellega varemalt vaevalt räägitud, majaesisel olesklemine, läheduse tundmine. Jahh, hea.
Praegu on kah rahulolu. Olles ostnud mmmõnus jäätise & avastades, et kapis on neid veel kaks, täitun vaikselt selle pehme naudinguga, kuulan Taakord Metallicat (the only thing that really satisfies me), naudin pimedust, kaugel olevaid uste-paukumisi & aru saamist, et inimesed veel seal eksisteerivad, jõudmas enda turvalistesse kodudesse. Kodu maik on huultel, ja praegu see sobib. On soe
1 Comments:
At 9:00 PM, L said…
jaaa, uute inimestega suhtlemine on t6epoolest positiivne, tegin seda t2nagi enne ungari keelt. wheeee!
Postita kommentaar
<< Home