püüad nii, tuleb naa

Nii siis, pole kaua kirjutanud ja ega ma väga suudagi. Pole midagi liiga mõttelist ütelda.
Aga mis ma öelda võin on see, et päevad on näinud igat sorti kirjusid inimesi, erineva taustaga inimesi üheskoos, ühelaadseid inimesi üheskoos. Inimesi, ühesõnaga. Püüdsin tänasel päeval aja neist maha võtta ja teha miskit lõõgastavat/kasulikku. Esimesed tunnid enda hilja alanud päevas veetsin oma keskkonnas suurpuhastust tehes, imelik, pole kaua tundnud, et siin toas niivõrd lahedalt on hingata saanud. Tulge vaatama, siin on täiesti ilus, vähemalt mõneks ajaks. Lauad puhtaks, riiulid korda, seda enesetunde parandamiseks ja samas motivatsiooniks siin akadeemilist tööd alustada. Sellest lähtuvalt suundusin akadeemilisse raamatukokku, mille käigus sain kõne Mihklilt.

Ja sellest peale olid taas seltskondlikkuse hetked. Esmalt sai nähtud enamgi kui eba-adekvaatseid nolifereid ja neile nende karmi hõnguga eluviisis kaasa tuntud, kuulatud, sigaretti nauditud, kuid õnneks mitte joodud. Lihtsalt mõneks hetkeks oli hea olla. Kui lõppeks suuremalt ka Mihklit tervitasin, sai täheldatud, et temagi on enamgi kui eba-adekvaatne. A bunch of drunken people, again. Siiski viimasel inimesel on parem plaan kui külmas õhus enda energiat kulutada, täna konsumeerisin ma Joogi kanguse asemel tee kangust, ohh hääd vaheldust ja ohh Woodstocki taasavastamist. Aga ma olin õnnelik, et mõistlikul kella-ajal koju jõudsin, arvestades seda, et jõude peab säästma ka järgmisse nädalasse.

Nii on, nii on, lihtsalt palju erinevaid situatsioone. Parimana tundub praegu seltskond, kus olen kas vaid mina või mina kellegiga dialoogis. Ka teistmoodi võin ma olla, aga ma kardan, et ilma rahulike hetkedeta väsitan end täielikult. Ning siis ei ole minust tõesti järel palju muud kui köögivili. Seda pole vaja, seda ma ei taha, püüan asju võtta mõistlikus koguses. Aitäh