..enda laua taha maha istudes, hingates, hetkeks vaikides

Viimase aja juhtumised-mitte juhtumised settivad vaikselt enesesse, analüüs ning selle varalt edasiminek. See tunne, "lõpuks jõudsin koju", ja selle järgne paus, olemine enesega on alati pisut omapärane, kuid toitev ning vajalik. Saabub tõeline puhkus, tuttavad asjad laudadel ja põrandal, äratundmisrõõm. Nii hea on vahel enda keskkond, end voodile laiali laotades ja oma toa lõhnu ning õhuvoole tunnetades. See ei ole tunne, mis tabab pärast pikka ööd ja pidutsemist, vaid see, mis tuleb kaasa siis kui on olnud juba aega olla ja Mõtet koostades tasakaal luua. Miski, mis on nii kerge, mulle meeldivad Tegevusele järgnevad pühapäevad, mis annavad võimaluse tõelisele hubasusele ja pehmusele. Sama palju meeldib pühapäevi kellegi teisega koos veeta, seda rahu tunnetades. Täna olid selle lünga täitjateks mu vanemad, kelle koju saabumine mind rõõmustas, nad olid nii muhedad, rahulikud ja omad. Tavalisti aga on hea olla koos ka lihtsalt armastusväärsete ja armastavate inimestega, ma kasutan viimaseid sõnu omal viisil.
Üldse, nagu sai ka Ele suvilas arutatud, on hetkeline väsimus suurematest üritustest, selle asemel on hea olla koos inimestega, kelle kohta teab, et nad lihtsalt tunnevad sind ja tunnetavad seda, kuidas sinuga olla. Nende tarvis ei pea pingutama, nendega saab viibida kuidas iganes. Niisamuti ei pea nende jaoks liigselt asju lahti seletama, saab vestelda või saab vaikida. On lubatud keha ja meele vaba olek, mingis mõttes siis. Nii mulle meeldib olla, meeldib olla ka teisiti. Eks vastu suudan võtta asju ja inimesi mitmeti, ka erinevaid inimesi. Kuid mu eelisvalik just praegu, tuttavlikkus.
Teeb hingele hääd...on ka asju, mis hinge (sisseütlev :P) küsitavaks on jäänud, kuid siin postituses kasutasin esimest varianti. Kõik saab oma ajahetke, see on kindel.

....arvesse peaks võib-olla võtma, et eelnevat kirjutades mängis Rob Dougan..ei tea, äkki mõjutab, võimalik ka, et mitte.