Ja ma kirjutan midagi veel...

...olles käinud poeretkel ja selle käigus kukkunud, kuulsin kodu ligidal (juba sel hetkel toibunult) üht tuttavat viisi. Vaatasin ringi ja ühel tänava-äärel jalutas üks tädi, teine tädi käevangus. Tädi võis siis olla aastas 35-40 või nii, kandis pearätti, pikka lehvivat seelikut ja meenutas nii mõneski mõttes folki. Jahh, ta välja nägemises ja olekus meenutas seda palju. Mis tähtsaim aga, ta laulis kõvasti ja väga hästi Jääboileri "Alexander, don`t do it, don`t do it...". Rahulikult kulgedes mööda tuisust tänavat ja lauldes. Kui mõistsin, mis lauluga tegemist, hakkasin kaasa laulma. Nii me kulgesime, üks ühel pool ja teine teisel pool tänavat, mõlemad kõva häälega Jääboilerit lõõritamas...kuni ma Niguliste kiriku treppidest üles astusin. Neis paaris hetkes oli mitu meelepärast detaili: oli folk, oli imetlemist väärt naine ning oli armastamist väärt muusika. Magus, magus ma ütlen

...mida kõike võib toitu ostma minnes juhtuda..
ahjaa, Helit nägin ka mööda minnes