lihtsus

...bloggi lehekülge täidab veel jõulu sissekanne, asja peab muutma, sest ei minu peas ega ka ühelgil muul salvestisel ei tohi enam jõulumärke tunda olla

täna on üks kõige vaiksemaid päevi, istudes kella kolmeni ja arvatavalt enamgi tekis ja kuulates mõnusat muusikat. praegu on kuulamisel siis miskine üllitis caught inside`ilt, blues`i lugu, mis suurepäraselt sobib hommikusse. ja hommik on minuga senini kuni ma öösärgis vedelen ning valgusele ruloo taga veel voli ei anna. viimasele annan ma voli siis kui keegi seda palub või mu ametlikult äratab. pühapäeva hommik oma täiuslikkuses, puudu on vaid pannkoogid ja joomingujärgne elu-olu. ümbrus on täidetud prahiga, hunniku kirjutatud ja kirjutamist vajavaid plaate, mitu nädalat puutumata tuba, mille asemel on toimunud tema loomuliku säädmise jälgimine. ja varsti peab selle suhtes midagi ette võtma, ma ei mahu siia varsti ise ka ära, ja samal ajal ei võta ülesandeks ka mahtuda: liigun sinna, kuhu varvas veel mahub.

selle kõrvalt mõtlesin veel mainida seda, et ma tunnen end meie nn. uute filosoofide seltskonnas tavalisti kuratlikult hästi. kuigi enamus neist veel sügavamat tundma õppimist vajab, tundub see just magusa ülesandena, mis teatavate hetkedega aina enam enda lahenduseni jõuab. hea on, hingel on hää kui koolis ootab mitu positiivse laenguga inimest, hää on sinna suunduda, vähemalt mõnikord. samas on hää ka see tunne, et meil on nüüdsest olemas nn. kodupubi, kuhu me alalõpmata ära eksime, kas siis pärast päeva või selle vahepealsetel tundidel. jälgime vaid ootusega edasist kulgu.

ja praeguseks enda lihtsusest koostatud postituse lõpetan. mõnikord on vajalik lihtlausete - ja mõtete esitlemine, see vabastab aju, et anda edasistele ideedele parem võimalus.