spontaansus-solidaarsus-sõbralikkus
Jõudsin ma siis neljapäeval Tartusse & mingis hetkes öös leidsin, et Tartu lebotamine on antud korral minu jaoks liigne. Öö oli iseenesest tore, sai tunda vestlusi & lollitamist, veidi eba-adekvaatset olekut ja kahtlaseid kõnesid. Kuid sellegipoolest olles minnud kella viie paiku hommikul unele, olin üsna kindel, et homme peab lahkuma. Niisiis täitsin hommiku veel kasulikuga ja nägin kunagist klassikaaslast, jalutasin mööda nostalgiast nõretavaid tänavaid ja istusin lõppeks kell pool kuus õhtul bussile.
Üks peamisi põhjuseid oli ka see, et tahtsin jõuda filosoofide joomingule ja ei kahetse seda mingilgi määral. Eile öösel niisiis jõudsin koju kell neli. Absoluutselt värske ja teretulnud oli nende inimestega suhtlemine, lõpuks võib-olla enam mitte nii värske :p Niisiis istusin algselt härra Viigi juures, kus üks tuba oli ebavajalikult sügavaid vestlusi täis & õige pea liikusin sujuvalt edasi teise tuppa, kus olid noorfilosoofid, palju tobedamad teemad ja klubi "Olen loll". Seal toimus siis sõbrunemist, vestlusi, joomist, lauluviisi korrutamist, ühesõnaga kõike. Kuna aga Tõnu meid kella 11 paiku õhtul nn. välja viskas, suundusime edasi Kukusse, kus nii mõnigi mees sai enda juttu uskuma pandud. Seal olime siis kuni sulgemiseni, mil kulgesime edasi Levist Välja, sealt edasi Mustikabaari (iissuke, mis vene baar see veel on? ) ja lõppeks läks Eva koju, sest ma olin une ja alkoholi mõjul kukkumas. Osad läksid võib-olla veel edasi. Aga ootamatult mõnus õhtu, tõepoolest, seda kinnitasid öö jooksul paljud teisedki meist.
Nüüd siis, olles üles saanud jälle u. kahe paiku, mõtlen vaikselt juba sellele, et järgmine pidu, mis tuleb täna õhtul üle elada. Aga ma arvan, et ma suudan seda...juua ma igastahes tahan. Eva teatud hõise: "Et nagu, ma tahan Juua!" Ja tegelikult, sünnipäeva seltskonnast ma kah ära ei ütleks, mitte mingil juhul. Jääme ootama.
Ja tegelikult on teatav heaolu minus ka seetõttu, et tean, et skisosiiliga olnud situatsioon on leidmas oma rahunemist & loodan, et me järgmise korrani veel mõnd aega vastu peame :p
Üks peamisi põhjuseid oli ka see, et tahtsin jõuda filosoofide joomingule ja ei kahetse seda mingilgi määral. Eile öösel niisiis jõudsin koju kell neli. Absoluutselt värske ja teretulnud oli nende inimestega suhtlemine, lõpuks võib-olla enam mitte nii värske :p Niisiis istusin algselt härra Viigi juures, kus üks tuba oli ebavajalikult sügavaid vestlusi täis & õige pea liikusin sujuvalt edasi teise tuppa, kus olid noorfilosoofid, palju tobedamad teemad ja klubi "Olen loll". Seal toimus siis sõbrunemist, vestlusi, joomist, lauluviisi korrutamist, ühesõnaga kõike. Kuna aga Tõnu meid kella 11 paiku õhtul nn. välja viskas, suundusime edasi Kukusse, kus nii mõnigi mees sai enda juttu uskuma pandud. Seal olime siis kuni sulgemiseni, mil kulgesime edasi Levist Välja, sealt edasi Mustikabaari (iissuke, mis vene baar see veel on? ) ja lõppeks läks Eva koju, sest ma olin une ja alkoholi mõjul kukkumas. Osad läksid võib-olla veel edasi. Aga ootamatult mõnus õhtu, tõepoolest, seda kinnitasid öö jooksul paljud teisedki meist.
Nüüd siis, olles üles saanud jälle u. kahe paiku, mõtlen vaikselt juba sellele, et järgmine pidu, mis tuleb täna õhtul üle elada. Aga ma arvan, et ma suudan seda...juua ma igastahes tahan. Eva teatud hõise: "Et nagu, ma tahan Juua!" Ja tegelikult, sünnipäeva seltskonnast ma kah ära ei ütleks, mitte mingil juhul. Jääme ootama.
Ja tegelikult on teatav heaolu minus ka seetõttu, et tean, et skisosiiliga olnud situatsioon on leidmas oma rahunemist & loodan, et me järgmise korrani veel mõnd aega vastu peame :p
1 Comments:
At 2:06 PM,
L said…
mulle nii meeldis noorfilosoofidega viigi kylmkapi ees kylitada, manhattanit ringi saata ja lollide klubist endale lohutust leida. t6eliselt tore on nende inimestega suhelda. j2lle omamoodi huvitav seltskond. ilmselt osa sellest huvitavusest on kinni selles dynaamikas mis on juba nende vahel v2lja kujunenud, sest nad on omavahel ikka varem ka suhelnud.
aga h2sti armas ja ootame kolmap2eva ;)
Postita kommentaar
<< Home