Imeline on praeguses hetkes olla. Pimeduses helendavad kodu-kollased tulukesed, küünlad, hämar õu, ähmane silmapiir, suitsuvine juustelt möödumas. Kuna olen piisavalt seotud ka reaalsusega, ei karda, et end kaotan. Reaalsus näitab end hästi, ma olen avatud. Nii et kui keegi isegi tekitaks rohkem valgust, lõpetaks muusika, viiks mu välja, oleks mul ikka hea. On niivõrd palju soojust & ilu, on niivõrd palju võimalusi ja metsikust. Raputan veel enam pead, sasin juukseid ja elan mõttes, et väljas on lumehanged, edasi.

Kui lumevärv mu silmades on kustunud, kuid taevast keerleb keerleb lund
Kui tulevärv on mu mälestustes tuhmunud, kuid süsi hõõgub hõõgub tuld
Siis sinu suu, siis sinu suu, on kogu külm on kogu külm on kogu kuuum...

Kui taevavärv kord mu unistustes unub, kõik nii või naa ükskord on muld
Kui merevärv kord mu mälestustes tuhmub, kas miski katkestab veel und


Aitäh inimesed. Let`s rock...raaahhhh