kevadisus
Nõndaks siis.
Kõigil on sünnipäevad ja ega minu omagi enam nii kaugel ole. Sünnipäevadega on minusse viimasel ajal peamiselt hääd emotsiooni süstitud (või olen ma seda ise süstinud). Loomulikult on ajaetappidel oma tõusud-langused, kuid mis oleks üks ilma teiseta, seda magusam on positiivne neist. Veel mõned minutid tagasi oleksin langenud raskemasse kirjavormi (mis pole ka sugugi paha), kuid tänane sünnipäevalaps Ele suutis enda jätkuvat sära minugi poole suunata, nüüd on tõesti silmad naervad ja selged.
Ilus on. Loodan, et see ilu veel pisut kestab, ma arvan, et väärin pikemat rahulolu lainet. Pöördepunkti tõi mu meeltesse sisse Tartusse mineku otsustamine ja viimaks ka ette võtmine. Omamoodi hõnguga oli juba sinnasuunas kulgemine, kergelt nostalgiline kõla kõrvaklappides ning sama nostalgiline pilt uduga kattunud akendest välja vaadates. "Tere Tartu", ütlesin ma ja laulsin sooja salli sisse sooja hingeõhuga õige tasamisi Jääboilerit. Ma olin oodatud, see on parim tunne, tunne, et sinu kohalolek läheb kellelegi nii tugevalt korda. Tunne, et sind on vaja, see on vahel the ultimate.
Nii võin öelda, et arvan, et andsin enda juures viibimisega tollele sünnipäevalisele midagi juurde, viimasel ajal mulle meeldib anda.
Sünnipäevaseltskond oli kirju, tõeliselt kirju, täis aktivistlikke, edasi pürgivaid organisatoorseid noori, kuid omamoodi põnev oli täiesti teisest mentaliteedist osa saada ja samal ajal, miski on ju alati ka ühine. Vestluste käigus on see alati võimalik leida, samamoodi on ka võimalik vaielda ja koorelikööri edasi kallutada. Jahh, nädalavahetusel sai nauditud meelepärast seltskonda ja Jooki. Sama meelepärane oli ka uni, mis saabus pärast mitut üleval istutud ööd.
Ka Ele sünnipäeva õige päev, täna, oli siis tore. Kuigi ma ei olegi veel tänu sellele enda korraliku koolinädalaga suutnud alustada, tasus see end igati ära. Soojus täitis hinge ning vanavanemate vein andis viimasele veel tugevama maigu.
Ning tõesti, hää on kõndida ringi, nähes kõrval inimest, kes hoiab mängu-elevantsikut ning väidab, et teises käes on elevantsik kaks.
Ning lõpetuseks ja Veelkord: Palju õnne, Ele! Palju õnne kõik kevadised sünnipäevatajad! Me veel joome....
Kõigil on sünnipäevad ja ega minu omagi enam nii kaugel ole. Sünnipäevadega on minusse viimasel ajal peamiselt hääd emotsiooni süstitud (või olen ma seda ise süstinud). Loomulikult on ajaetappidel oma tõusud-langused, kuid mis oleks üks ilma teiseta, seda magusam on positiivne neist. Veel mõned minutid tagasi oleksin langenud raskemasse kirjavormi (mis pole ka sugugi paha), kuid tänane sünnipäevalaps Ele suutis enda jätkuvat sära minugi poole suunata, nüüd on tõesti silmad naervad ja selged.
Ilus on. Loodan, et see ilu veel pisut kestab, ma arvan, et väärin pikemat rahulolu lainet. Pöördepunkti tõi mu meeltesse sisse Tartusse mineku otsustamine ja viimaks ka ette võtmine. Omamoodi hõnguga oli juba sinnasuunas kulgemine, kergelt nostalgiline kõla kõrvaklappides ning sama nostalgiline pilt uduga kattunud akendest välja vaadates. "Tere Tartu", ütlesin ma ja laulsin sooja salli sisse sooja hingeõhuga õige tasamisi Jääboilerit. Ma olin oodatud, see on parim tunne, tunne, et sinu kohalolek läheb kellelegi nii tugevalt korda. Tunne, et sind on vaja, see on vahel the ultimate.
Nii võin öelda, et arvan, et andsin enda juures viibimisega tollele sünnipäevalisele midagi juurde, viimasel ajal mulle meeldib anda.
Sünnipäevaseltskond oli kirju, tõeliselt kirju, täis aktivistlikke, edasi pürgivaid organisatoorseid noori, kuid omamoodi põnev oli täiesti teisest mentaliteedist osa saada ja samal ajal, miski on ju alati ka ühine. Vestluste käigus on see alati võimalik leida, samamoodi on ka võimalik vaielda ja koorelikööri edasi kallutada. Jahh, nädalavahetusel sai nauditud meelepärast seltskonda ja Jooki. Sama meelepärane oli ka uni, mis saabus pärast mitut üleval istutud ööd.
Ka Ele sünnipäeva õige päev, täna, oli siis tore. Kuigi ma ei olegi veel tänu sellele enda korraliku koolinädalaga suutnud alustada, tasus see end igati ära. Soojus täitis hinge ning vanavanemate vein andis viimasele veel tugevama maigu.
Ning tõesti, hää on kõndida ringi, nähes kõrval inimest, kes hoiab mängu-elevantsikut ning väidab, et teises käes on elevantsik kaks.
Ning lõpetuseks ja Veelkord: Palju õnne, Ele! Palju õnne kõik kevadised sünnipäevatajad! Me veel joome....
1 Comments:
At 10:58 PM, L said…
*suurrrrrr naerrrrrratus*
nii hea nii tore nii *lai naeratus* on tänane päev olnud mu jaoks.
ja hea on, et sul oli tartus Hea. :)
Postita kommentaar
<< Home