stuck in the moment

Nädalavahetus on olnud niivõrd hea, veider, lõputut naeru suule toov, hukutav, sügav, värviline. Kontrastide esinemine enda hägususes
Pikk Jalg on koht, kus mulle teatavasti meeldib olla, see pole uudis. Seal olemine eile oli jällegi mõnus, samas omal kindlal moel mõnus, nagu iga seal viibimine teisest erineb, seda siis kui viibida kellegiga koos. Enne Rock Cafesse suundumist sai seal nii mõnigi tund veedetud ning Cafe oligi minu jaoks nn. üllatuslik meeldiv koht. Et siis Zelluloosis olin varem viibinud küll, seda aga mitte uue nime all. Ja Rock Cafe oli esimesest sisse astumise hetkest "the place". Teadsin, et end säärases keskkonnas halvasti ei suuda tunda, juba muusika tõendas seda ning loomulikult kõik enamgi kui hästi sobituvad inimesed. Meie inimesed olid ka igati muhedad, iga neist omanäoline, oma suhtumise ja olekuga. Cafes sai päevast vestlust pikendatud ja vestlused meeldivad mulle alati, sai rebitud koos nn. karmide meestega joogijärjekorras, näha paari juhuslikku tuttavat nägu, lõppeks seal paar tundi viibinud (ma rõhutan Väga hea muusika taustal), kuulata Singer Vingerit. Ja vingerdus oli puhas, oli selline nagu olema peab ja ta oli Õigesti vastu võetud. Jahh, oli Õige, kuigi mina olin viimaks üpris väsinud. Vajusin kell pool neli voodisse ja mõtlesin, et kõik, mida selle päeva jooksul oli võimalik saada, olin ma vastu võtnud.