Aga võib-olla on kõik võimalik

Üks raamat, "Kõnelused jumalaga", mida õige pea ise lugema hakkan, pidi rääkima järgnevast: Jumal on igas inimeses loomupäraselt olemas, Jumal on inimeses, ta ei ole mingi personifikatsioon, kindlasti pole tal kindlat kuju, ta isegi ei ole osa kindlast religoonist. Õigemini, religoon, rituaalid, kasvõi kümme käsku, on inimeste enda väljamõeldis, millesse nad pimesi või mitte nii pimesi usuvad. Kõik lähtubki tegelikult inimesest endast. Ka kõik, mida inimene tahab. Kui nt kogu aeg korrutada endale seda, et raha on nii vähe, siis nii ongi, seda just On vähe ja olukord ei parane. Eitust ei tohi niivõrd kasutada või mitteusku. Hetkel, mil võtta asju positiivsemalt, on suurem potentsiaal, et asjad lähevadki kokkuvõttena nii, nagu taheti. Nii et inimene loob asjade käigu enda jaoks ise, läbi enesesse uskumise

Ja mulle sel hetkel kui sellest raamatust räägiti, see mõte imponeeris, see, et kõik on kinni eneseusus ja mingil määral ka enese respectis. Teadmine, et pole inimene ise midagi nii saamatu, võib saada paljugi kui kindel soov on. Eesmärk, eesmärgistatud käitumine. Huvitav

Ja võib-olla ongi nii, mingid märgid sellest

Liblikad....... :)

Olen Tartus. Tartus on teistmoodi, teistmoodi valgus, teistmoodi sügis, teistmoodi suhtumine.. See tunne on kuidagi võõraks jäänud, ja ei tea, kas ma suudangi ta täielikult omastada. Tõusin mõni aeg tagasi, kiibitsesin magamiskotis, ja mõtlesin, peaaegu et tundsin, et seal tumedate kardinate taga on tegelikult Tallinn, peab ju olema. Mulle tundus mõnes mõttes isegi parem ja kodusem pilt Tallinna Hobujaama peatusest kui Tartu Raekoja platsist või Rüütli tänavast. Ja loomulikult tundub mulle kodusem pilt Tallinna Rüütli uulitsast kui Tartu omast. Miski on taaskord muutunud, kas ka jäädavalt? Seda ma ei tea, ja praegu veel julgen selles kahelda. Igatahes mõte sellest, et saab Tartu muhedatesse kohvikutesse hommikust haarama minna, tundub taaskord tuttavlik ja kutsuv.
Ning võib-olla on asi selles, et ma ei taha ikka veel tunnistada saabunud sügist, Tartus on ta aga mitmeid kordi enam silma jääv, hommikul tõused ja akna taga on loodus, sügisene park. Vähemalt on meil päike, mis omakorda loob teatava nostalgilisuse. Kohvi lõhn siin, veel mõned vanad näod, selle nimel tasub siin veel pisut olla ja päevaga kaasa minna.
Ma ei oska öelda kui negatiivsena see post võis näida, kuid tegelikult, päris sellisena polnud ta mõeldud, lihtsalt sellisena ta tekkis.

Näeme Tallinnas!

SEKSIKUS. NAER. IHA. LÕBU. TUMEDUS vs. VÄRVIKUS. ENERGIA

viimase aja märksõnad. täname.

Vot see juba läheb

Niisiis..tööinimesed nagu me oleme..
Eile oli esimene kord elus kui ma 11 tundi tööl olin. Esmalt tundus see millegi košmaarsena, saavutamatuna, eemale hoidmist vajavana. Mõtlesin isegi võimalustele kuidas sellest pikast päevas eemale põigelda. Aga tegelikult oli äärmiselt tore, energiat jätkus, taaskord sai üht universaali inimest tundma ja temaga sain ma u. 5 min jooskul jutu peale nii, et jutt ei lõppegi... Üldse, paistab, et kõik universaali inimesed on säärased, kellega lihtsalt pole võimalik liigselt kaugeks jääda. Naljatleda ja Rääkida saab juba tõesti, esimesest hetkest. Loomulikult ei näe sel hetkel inimesest kõike, kuid kui on põhjust, tuleb see hiljem. Aga familiaarsus ja mugavus on küll. Praeguseks juba, kindlasti. Nii töötajate kui ka Juhtidega. Nt õpetatakse mind vaikselt didgeridoo`d mängima, täna toodi tööle õunakooki (suur plaadikook, u. lapsed, sööge), omavahelist tögamist on Palju, ja põhiliselt, People are who make what Universaal Universum is

Tegelikult, ei saagi universaali vibe`ist aru enne kui seal oma inimene pole. See on hästi vaba keskkond. Saab olla nii, et on mugav, saab hingata Meie õhku. Ja keegi ei olegi kohustatud olema ranges olekus, leti taga, suu nagu kriips, mehhaanilised liigutused. Oh ei, vastupidi. Pidevalt miski kukub, pidevalt saab keegi meist naerukrambid ja "roomab" põrandal ringi (eile ja täna on peamised eksemplarid. täna oldi raudkindlad selles, et me oleme laksu all. me püüdsime küll seletada, et tegelt mitte. kuni saabus järgmine naerupahvak). Kliente teenindame tihtipeale muusika rütmis, tantsisklemine. Ja kui tööpäev lõppeb ja on aega, loome veel õdusema ümbruse, tõmbame vesipiipu kui tahame ja lebotame ning räägime kui tublid me tööpäeval ikka olime.

ja miks ma siin tööst ja tööinimestest räägin, sest viimased kolm päeva olen ma vahelduva eduga selles asjas viibinud. selle vahele on mahtunud ka muud, aga Praegu, olen ma Univeraaalist lummatud. Kohmetus on kadumas, enda sisse seadmine on alanud.

Hea päev.
Täna olin ma koolis. Täna oli koolis nii palju teisi toredaid inimesi, minu kõrvalt loomulikult. Täna sai tutvutud mõne uue filosoofiga, ja mulje pole kaugeltki mitte halb. Meie ja Lost Continent, nemad ja Lost Continent. Meie ja nemad, me peaks seda rohkem tegema. Eriti imponeerib mulle see, et üks uutest Mõtlejatest kannab nime Sebastian, sest see lihtsalt on nii ilus nimi, ja mu õepojal on sama nimi. Mu õepoeg on jumalast muhe, EHI Sebastian tundus muhe ja toredate lokkidega. Üleüldse, mul on tõeline (põlve)nõrkus lokkidega poiste suhtes, nende lokkide suhtes siis esmalt. Ja ausalt öeldes, kõik Sebastianid peavad lihtsalt muhedad olema. Nii et Marit, loomulikult paned sa enda poja nimeks Sebastian. See oli kokkuvõte :)
Täna ma shoppasin kiirkäigus. Kellelgi pole kunagi aega shopata ja ega pikaajaline shoppamine polegi tervislik. Selle kiirusega suutsin endale leida ülistiilsed, naljakad, šekšikad šaapad (ei, mitte kontsaga) Hea päev
Külastasin õde. Hea, kodune, rahulik tunne üle pika aja. Ja lapsed on ilusad ja huvitavad loomad. Tihtipeale kordi targemad kui mina.
Täna oli veider päev. Tänasel ööpoolikul kui koju jalutasin, lõi mulle külge täiesti tundmatu tüdruk/naine tänaval. Täiesti kummaline ja täiesti võõristav tunne minu poolt siis. Ei, ma ei olnud Kraali suundumas nagu tema & co, ka mitte väiksema kutse peale, ma olin sel hetkel veel enam suundumas koju. Ei, ma ei soovinud temaga pidutseda, jah, ma lähen hommikul loengusse, tööle. Ma tõesti töötan Universaalis, no jäta see siis meelde kui soovid. Selles mõttes, et ma võin flirtida kellega tahes, kui on intrigeeriv inimene, siis ka naisega, aga sinna see ka jääb.Ilmtingimata

Nüüd ma lähen magama. Ja tegelikult on paljud asjad elus praegu täiesti head, seda head on lihtsalt raske siia mehhaaniliselt toksida, see hea on minu silmades ja mu olekus. But here you are, my list of the day

midagi magusat. õunatubakat?

Uus õppeaasta, uus töö, uudne feeling, uued inimesed
ja kõik see uus, mis on septembrikuus, paneb esmapilgul küll võõrastama, kuid niisama lihtne on järgmisel silmaplõksul tunne, et miskit juba teab, miski selle uudsuse juures tunduks nagu õige ja säärane, mille juurde pikemaks ajaks pidama jääda.
Eks nii on uute tudengitega meie koolis, kelle lisandumine algul tundub kui "sissetung", kuid arvata võib, et õige pea ütleb endalegi märkamatult - nad on osa sellest kooslusest. Nad tahavad teada, kes me oleme, me tahame teada, kes on nad. Ja me jõuame selleni
Samamoodi on uue töökeskkonnaga. Mäletan kuidas veel eile tundsin ma end üsna kohmakana, teadmata liigselt palju piipudest, tubakast, ma-ei-tea mis tarvikutest ja muust tränast. Tuli isegi peale tunne, et raisk, kas ma pean olema siis kõike suitsetanud, kõikjalt, kõike põristanud, aga siiski ei. Pikemal uurimisel selgus, et ega teisedki kaaslased liigselt palju tea. Inimesed selle kogu uue ja Universaalse juures on niivõrd mmmõnusad, et see kohmetus kadus päris kiirelt. Inimesed, kellega on hea ja lõbus enda päeva mööda saata, inimesed, kes on üksteise jaoks, keegi on alati heas mõttes selja taga. Ma teadsin, et universaali inimesed peavad muhedad olema, ja nad vist ongi, tundub nii. Ja ma kuidagi oma veidral moel paistan sinna hästi sobituvat. Proovi 2 päeva on lõppenud, mu tublidust, mida ma isegi niivõrd ei mõista, on korduvalt kiidetud. On koos univers. seltskonnaga põristatud trumme, on loodud koos muusikat, on müüdud Ohjeldamatult tubakat, on peetud nii mõnusaid ja rahustavaid vestlusi inimesega, keda tunnen praeguseks vaid päeva jagu.
Ma loodan, et see heaolu ohe ei kao. Ma loodan. Ja see pole selline eufooriline kaosellik tunne, vaid see on rahulolu viirukisuitsu, rütmide, hämaruse taustal.