Personaalsem postitus, nn note to self. Eile avastasin miskit. Miskit, mis teie jaoks võib tunduda loomulik tõde, kuid mitte minu jaoks

Suhetest. Eile, lamaskledes Eva diivanil (see pole mina kolmandas isikus) ja vaadates mis iganes romantilist usa komöödiat, avastasin üks hetk karjatusega, ühe suurima elutõe. Täiesti kummaline, selline tunne, nagu miski oleks mind sekundilt tabanud, välk, rush through the head, tunne:
Ma pole siiani, kordagi, enda elus, täheldanud seda, et ma olen suhtes (siis kui ma mingi inimesega koos olen). Ma pole kunagi defineerinud enda suhtlust inimesega suhteks. Sellisena mõistnud, et ma ole selle inimesega koos. Ei. Mis ongi kõige põhjus - selle põhjus, miks ma käitun suhetes nii, nagu ma käitun, hoian sõbrad ja selle Teise omavahel lahus, ütlen, et mul on enda elu ja enda aeg (mis muidugi ka on), aga ma täiesti võtan seda Suhet kui eraldi üksust. Nagu see ei kuulukski mu elu juurde. Kuigi tegelikult, just seda ta on, see inimene on sel hetkel mu elu üks osa. Suur osa. Ma ei saa aru, kuidas ma seda niiviisi näinud pole. Ma olen seda alati vältinud, sest mul on ju minu ego, minu vabadus, minu Mina, mida ma meeleheitlikult kardan kaotada, aga selle käigus teen hoopis haiget sellele Teisele. Sest ma olen kauge, sest ma pole kunagi, olles suhtes, 100% õnnelik. Sest ma pole aru saanud suhte ideest. Sellest, et kui inimene su elus on, siis see ongi see, mis sind õnnelikuks teeb. Sest sulle ju meeldib temaga aega veeta, see kui ta On. Aga ometi, pole ma seda kunagi võtnud kui kooselu, arvestamist ja muud sellist. Sest hommikul lahkun ma selle inimse juurest, et minna ja tegeleda Oma eluga, ometigi on ka tema minu elu. Nii veider. Nii fucked up. Ja ma mõistsin seda praegu. I'm struck by lightning. Naerge kui tahate, et oi, Eva, mis "uudsete" ideedeni sina jõudsid, aga minu jaoks see on seda. Hilise psühholoogilise arenguga olen. Füüsilisega ka. Minu jaoks ei ole olnud kunagi lihtne inimest enda lähedale lasta, tegelikult. Sest võib tekkida liigne lähedus, ja ahistus. Kuid mis on liiga lähedal? No küsimused, ma ütlen. Minu jaoks oluline õhtu oli eilne.

Mõtted jooksevad nüüd kokku. Too much to handle. Lõpp