I'm not saying right is wrong
It's up to us to make
The best of all things that come our way
And all the things that came have past
The answer's in the looking glass
There's four and twenty million doors
Down life's endless corridor
Say it loud and sing it proud
And they...

Ei oska vist end enam muud moodi kui laulusõnades väljendada. Baktöös püüan siiski muul moel ka väljendada. Kahjuks ei tee muusikast bakatööd. Tahaks teha. Mitte et filosoofia oma intrigeeriv pole viimasel ajal, on. Eriti põhjusel, et ma vaidlen iseendaga, skiso pool minus lööb aina enam esile. Inimesed, eilses öös, tänaval, kommenteerisid (küll vene keeles, aga ma sain aru), et vaata...see neiu räägib omaette, iseendaga. Rääkisingi. Ja ma ei leia enam, et see imelik oleks. Või ma ei pane seda tähele. Räägin tänaval omaette nagu mul oleks kaaslane, päris tihti tuleb ette. Püüan siiski end ohjata. Kes veel ütleb, et filosoofia bakaga hulluks ei lähe? Ma räägin iseendaga peegli ees ka. Päris huvitav on

Aga laulusõnad on Head. Laul on hea. Muusika köidab alati. Lasering äkki mingi hetk jälle, kes seda teab. Elan nüüd enda hulluses edasi. Ja unistan Inimesest ja suvest.