Mõned sõnad vabast lavast.
Pika päeva jooksul polnud ma kaugeltki kindel, kas sellest üritusest osa võtan, kuna meeles mõlkus ka ehi kevadpidu ja raha vaesel üliõpilasel kuu lõpus ju pole. elagu michi
Ühel hetkel leidsin end aga väga hea sõbrannaga Toompealt jutlemast, jällegi vaate peal, mis on kõige ligemal kirikule. Tol päeval oli seal tohutult ilus, päike soendas vahelduva eduga nägu ja enda üllatuseks ei pidanudki koguaeg juukseid näolt eemale viima. Istusime, mina vahepeal laulsin (mille tagajärjel sunniti mind Vabal Laval esinema...mida ma siiski kahetsedes ei teinud), vaatasime, kuidas meist veidi kaugemal istuvad kaks väga umheda olemisega tüüpi. Nimelt üks neist oma casual stiiliga puudutas aeg-ajalt kitarrikeeli, teine aga lõi nn. moodsat kunsti. Nii nagu ma aru sain, üritas vähemalt üks neist, meie tähelepanu pälvida, nimelt siis sellega, kuidas ta oma kunstiteost osavalt õhus lennutas. Sel hetkel aga tõdesime me, et paberil on suur intensiivne must laik, guaššidega genereeritud :p
Pärast Toompead aga oli mul enamgi kui selge, kellega ma Vabale Lavale lähen. Nii jõudsime sõbrannaga sõna otseses mõttes hilinemise templi all kohale. Ja see oli võimas. Niivõrd kena, sõbralik, muhe õhustik ja seltskond, tee ja küpsised, esituste kuulamine ja imestamine, kuidas mõned nii noored inimesed nii julgelt ja andekalt üles astuvad. Parimad palad siis: üks üsna noortest poistest koosnev bänd, kes esitasid U2 "One"...küll ma tahaks olla lapseahistaja :p
ühe mu tuttava tüdruku Elisabethi esitused...lihtsalt mäletan teda paar aastat tagasi ja ta on praeguseks hääle poolest geniaalne
ning siis loomulikult kõigi noorte lemmik "Ursula"...mõtlesin küll algul, et ei sukeldu kisavate tüdrukute massi, aga võta sa näpust, pidin siiski kaasa hüppama ja trallitama. chill
igati korda läinud õhtu, igati korda läinud oli ka eilne õhtu....nähes enda õemeest mingi sõbraga playstation`it mängimas ja üritades aru saada selle fenomenist :p