Roheline rahulolu

Ma räägin enda eilsest õhtust, sest oli see lihtsalt õhtu, mil hoopis teisel viisil enda õe, Jasoni ja Jasoni sõbraga aega veetsin
Nimelt olles toimetanud ära enda päeva tegemised e. käinud shoppamas :p, läks Eva kaheksa paiku õhtul koju, vaatas lolli näoga lakke, teadmata mida edasi teha. Ja tegema midagi ma pidin, sest äsja oli ju taastunud mu herilase hammustusest kahjustunud jalg. Nõnda siis, kuulates muusikat ja vaeveldes suutmatuses midagi ette võtta, sain kõne õelt, kel oli algselt mingi lihtlabane küsimus. Mõne aja pärast helistas ta tagasi, et ma sinna kõmbiks ja tõesti....algas mõnus, magusa m-iga mõnus õhtu. Algselt oli loomulikult tegutsemist lastega jne...aga hiljem jõudis kohale Ville e. Jasoni sõber. Tehti süüa, tõmmati suitsu...jah, ma nägin enda õde mõnuga kamina ees, suits käes. Kakeldi parema istekoha pärast, mille tulemusena mulle lihtsalt peale istuti. Selline mõnus tögamine läbi kogu õhtu...like it like it Plaaniks oli vaadata filmi "Day after tomorrow", kuid esmalt pidid poisid ju playstationit mängima ja guess what, Eva ühines nendega mõne aja möödudes. Ma ei mõista end enam üldse. Aga siiski, mingi hetk öös algas peale film, mis minu ootustest palju madalamale jäi. Film, millest on nii palju räägitud, nii palju kõmu ja tõepoolest, see oli rohkem nalja tegemine. Juba tehnilise poole pealt oli piisavalt palju ette heita, aga noh...energia meie pisikeses suitsuvineses toas oli sellegipoolest võrratu. Veel võrratumaks tegi selle veel üks plusspunkt, aga sellest ei hakka ma siin rääkima, sest kes teab, kes mu blogile ligi võib pääseda ja parem mitte. Aga naeratus on Eva suul....roheline rahulolu rohelise pluusiga Evas.