pajatusi

Yo yo yo
Annan endast ka siin lehel vahelduseks märku
Mis ma viimasel ajal teinud olen? Eks enamused, kellega suhtlen, tegelikult teavad mu tegemistest, aga sellegipoolest värskendame blogi
Noh...see nädal rivistatult. Nägin üht sõbrannat, kellega aasta või rohkem polnud kokku saanud, üllatavalt meeldiv oli mõne aja möödudes end von krahlis tunda. Inimesed muutuvad aasta jooksul suurel määral, sama, mis õppida uut inimest tundma. "Tere, kes sina oled?" Ühe päeva kohta ma tõesti informatsiooni enam ei mäleta, kõik kustub aja möödudes. Igastahes botaanika-aias on viibitud mõned korrad, mulle meeldib see ümbrus tõsiselt, metsikult palju ruumi, tekivad isegi hetkelised vabadustunded. No ja botaanika-aiaga seotult olin ka üheks hetkeks olnud üleval enam kui 30 tundi ja siis ma kukkusin enda üle paisutatud energilisusest...
Aga sellegipoolest oli mõnus, mõnus näha eelnevalt nimetatud paika öistes tuledes, võib öelda, et hiilguses. Ja ega inimestel ka midagi viga polnud, täiesti rahulolu tekitav. Sellele järgevalt aga maandusin suvilas, mis oli unisele Evale õige sihtpunkt, veidi päikest, unest vines silmi, armastavaid vanemaid üle pika aja, muljeid eelnevast ja rammestust. Ma polnud suvilas nimelt üle kuu aja viibinud, ma tõesti ei mõista, kuidas ma nii "tubli" olen suutnud olla.
Reedel oli taas tööpäev...ma olin laua alla vajumas, tahtmata kellegiga suhelda, vaid viha mu silmades, kaduge ära! Tõesti...väsitav on pidev jalgadel olek, hea näo ette manamine, võlts. Ning reedel ei toimunudki midagi olulist..võtsin õhtu puhkuseks
Laupäeval...töööööö......kuigi oleks tahtnud enam kuskil mujal olla. Õnneks lõppes töö varem ja hüppasin veel korraks botaanika-aiast läbi, naljakaid inimesi sai seal näha, aga muidu oli mõnus, taaskord. Osad inimesed olid enamgi kui meeldivad, osad jällegi üsna kaheldava väärtusega. Aga pärast tööpäeva oli see nii või teisiti hea pääsetee. Õhtul kui sealt lahkusin, viibisin 10 min kodus, et end korda seada ja Ele venna sünnale minna. Sünna oli vahelduv....vahepeal metsikult naljakas, kärarikas, tore...vahepeal jällegi vaikust toov. Suurem osa seltskonnast polnud just selline, kellega ma igapäevaselt suhtleks, aga vähemalt sai tantsida, hüpelda, juua. Mõni pisike vestlus oli ka üsna meelt mööda...niisama lõõpimine, tõtt vaatamine,  seltskonna jälgimine, pärast voodile kukkumine ja siiski veel vaikse vestluse pidamine.
Nii siis jah....minu tegemised, lugege ja tundke rõõmu
Ma muusikale või voodile nüüd andun