Mina taaskord siia midagi märkimas. Nimelt üritan taaskord valmistada teadusfilosoofia esseed, sest eile öösel tabas mind 12 tundi kestev okasroosike, mille tulemusel ma siiski midagi valmistanud pole. Kuid mu isa andis mu essee jaoks ühe enda artikli, millest mõningad nopped tema sõnade järgi mind aidata võivad. Ja seal on üks lõik sõnast, selle tähtsusest..kirjutaksingi selle siia ja suunaksin selle eelkõige Annile.

Sõnad on riistad. Nii mõnigi kord tapariistad oma poliitiliste konkurentide kõrvaldamisel. Sõnadega võib teha kurja. Võib aga teha ka head. Sellepärast on sõnad olulised, ka kunstiteaduses ei ole sõnad ainuüksi empiirilise või semiootilise informatsiooni kandjad, mitte ainult objektiivsed märgid - ütleksin külma kala sarnased - vaid samavõrra mälu elav liha, kultuuri ja tsivilisatsiooni aastatuhandete vältel kogunenud kogemuste varasalved, milles lisaks kollektiivsele elamusele elab ka paljugi meist endast, pettumustest, unistustest, hinge vabadusest ja miks ka mitte hiljutisest vangipõlvest. Sõnad ei ole ega saagi olla objektiivsed, veelgi vähem siis, kuidas neid seotakse lausetesse, lauseid omakorda mõtetesse.

J. tänab