tartu, rong ja tööpäev

Eks ma siis muljetan kah blogis Tartust, sest teised on sellega juba hakkama saanud
Ning peale selle viskan sisse ka noppeid oma esimesest tööpäevast

Ühesõnaga Tartu oli võrratu, mul pole sõnu, Tartu on minu jaoks nii nimetatud loomulik keskkond. Rongiga polnud ma aastaid sõitnud, nüüd seda katsetades nautisin nii rongi õõtsumist;sisemist rütmi selle läbi;vestluse kulgu, mis aina mugavamat värvingut omandama hakkas. Rongisõit oleks võinud lõputult kesta, tõesti, poleks paha olnud Moskvani välja põrutada, ning ma soovin Moskva avastamise mõtte plaani võtta. Paistis, et ka paar teist reisikaaslast polnud selle vastu, seega raha koguma, mis muud!
Tartu, Toomemägi, temas peituv võlu oli hingetuks jättev. Tartusse jõudes ahmisin õhku, suve lõhna, millega täitunud oli terve linn. See oli niivõrd värskendav ja vabastav, hüpelda läbi tänavate, naerulsui. Samal ajal tundsin ma, et nii mina kui ka ülejäänud seltskond nägi oma matkavarustuses äärmiselt muhe välja, mina ütleks meie välja nägemise peale "njäuuu"
Parimaks muutus Tartus olemine pärast Jesus Christ Superstari, mis mulle iseenesest palju ei pakkunud. Küll aga oli aeg pärast etendust mõnus, aina ilusamat värvi võttev. Jätkus palju sellist, mille üle arutelusid pidada, jätkus aega Eneliga kiljudes läbi Raekoja platsi joosta, söösta öisele Toomemäele, rääkida, kiiiikuda juuste lehvides. Kiikumine oli kui lahendus, jalad õhus, kerge kõhedus, kirjeldamatu.
Kui leidsime, et aeg on ühika poole suunduda, ostsime Statoilist hot-dogi,jätkasime magamiskottides (jah, just nimelt magamiskotis, ma ei aja enam seda sõna segamini...ma loodan) oma vestlust, liuglesime läbi öö
Hommikul veetsime pikka aega Vilde kohvikus, raiskasime raha, käisime taas Toomemäel, tundes vihma seest vinetavat päikest nägu paitamas.
Tagasisõit...rong...mugav positsioon...laulmine...tšuhh tšuhh beat...silmad loojas...vaikne vestlus...täielik rahulolu seltskonnaga...naer...

Küll oli aga ka minu tänane tööpäev tore, teatud hetkedel väsitav, aga üldjoontes hea. Peale selle sain ka töögraafiku ja sain teada, et ei olegi 5 päeva järjest reeglina tööl ning kui vaja (nt kohe rääkisin viljandi folgist), võin teiste töötajatega tööpäevad ära vahetada. Mõnus...ma tundsin end päeva lõpuks juba küllalt targana, hakkan vaikselt mõistma raamatute paiknemist ja kogu süsteemi. Poes on ka hea seltskond, muhedad inimesed, igal moel inimlikud ja humoorikad.
Hea on ka see, et kliente pole korraga liialt palju ning võib leida hetki, kus vähemalt pool tundi saab rahulikult midagi näksida, raamatuid sirvida ja puhata. Külalised on teretulnud. Peamiselt olen enda tööga siiani rahul, eks aeg näitab...
Ühesõnaga jääb mul piisavalt vaba aega ning vabu päevi ka keset nädalat