Mis siis juhtus aastavahetusel?
- Joomine - Eva tunnetas enda joobeastet vahepeal üsna selgelt, või noh, selgelt nii palju, et ma sain aru, et selge silmapilt on natukeseks kadunud. Hõõgvein teeb seda minuga, viimasel ajal kogu aeg. Ja kodus on veel pool pudelit 21 vol´ist hõõgveini. Muidugi, peale hõõgveini "laksu" pidi edasi jooma cosmopolitani, mis püüdis olla cosmopolitan, kuid kokkuvõttes oli lihtsalt väga kange mixture absolut vodkast, cointreaust, ja ehk oli seal ka piisk jõhvikamahla, ma pole kindel. Nii see jätkus, veel mõnd aega. Alkohol otsa igal juhul ei saanud
- Inimesed - lapsed ja õesõbrad ja Inimene. Oli õige valik
- Koht - suvila, mets, majade soojus. Taaskord õige valik, sest ma enam ei suuda linna aastavahetusi, kindlasti mitte. Ma ei kannata seda lärmi ja pudelite peksmist ja tunnet, et ma olen trapped. Ma tahan siiski hingata ja mõtelda tagasi eelmisele aastale, tunda, et mul on ruumi ja ilu enda ümber. Suvila oli selleks ideaalne, inimesed ka. Eriti veel kass, kes oli kõige mõnusam aastavahetuse kass üldse. Lumehelbed hakkasid langema täpselt enne kella 12, langesid ninale ja meile ja kassile ja...ja oli ilutulestik ka. Meie enda oma, keset lumesadu. Peaaegu samaväärne linnas peetavale, ainult ilusam
- Inimene. Tunne, et see ongi see inimene, kellega tahad enda aastavahetust veeta. Kasvõi musi, aga see oli parim. Kasvõi kaisus magamine nagu uruloomad, aga see oli parim ja mul oli tunne, et ma olen kodus. Kui nüüd vaid tuleks see blokk minu suhtes maha, ja oleks jälle 24/7 üksteisega sama hubane ja vaba olla kui need tunnid kaisus. Siis olekski See. "Ootan, et sa käiks mu põues vaikselt vargil et me tunneme - see on see on see."

Tundub tegelikult, et kõigil oli üsna mõnus väärikas heaolu tunnet tekitav aastavahetus ja see ongi see, mis loeb. Et ilu jätkuks