Viimasel ajal on parem kui vahepeal. Viimasel ajal on mõni loeng või tekst selline, mis isegi paneb mind huvituma. Matjuse ettekanne Husserlist pani huvituma, Merleau-Ponty "Indirect language and the voices of silence" tundus algul küll mingi eriline semiootika, aga tegelikult on hoopis midagi muud ja ausalt, parim tekst, mida ma üle pika aja lugenud olen. Raske lugeda, u. 4 lk 1,5 tunniga, aga no mõnus. Point on mõnus. Räägib keelest, keele õppimisest from scratch, kunstniku ja kirjaniku keelest, keelest, mis on määratletud (juba varem olemas) ja sellest, mida alles luuakse (ja mida alati seletada ei saa). Põnev. Ja ma ootan seda ettekannet, mis selle kohta tegema pean - kes oleks osanud arvata. Ma tahan juba kõike rääkida ja ilmselt ütlen lektorile, et seekord on nii, et ma tahaks oma jutu vähemalt mingi maani saada räägitud, siis võib vahepeal kommenteerida ja asju. Sest muidu ei saa, liiga palju on öelda. Mulle meeldib, et isegi, et ma pole mingit reaalset ettekannet kirja pannud, oskasin ma just kõva häälega täitsa sujuvalt asja esitada. Huvitav, kas seekord võiks proovida ilma maha lugemiseta? Ma arvan, et ma suudan seda.
Eile käisime filmil "Disko ja tuumasõda". Ausalt soovitan, ausalt saab nalja ja saab teada asjadest, mida nõukogude ajast ei teadnud - hästi tehtud. Sellele järgnes eriti sürr õhtupoolik. Alguse sai see laevade pommitamisega (mängime seda nimelt exceli vahendusel, kasulik) ning siis tahtsin ma mängida dzinni (hea kaardimäng kahele). Tuleb panna tähele, et ma kasutan sõnu "hea kaardimäng" jne....sest tavaliselt mind sellised asjad köitnud pole. Aga no nüüd, vähemalt eile küll köitis. Dzinn kestis 2h või isegi rohkem, täiesti insane, kogu aeg oli väga tasavägine seis ja ei saanud isegi magama minna, kuigi kell oli juba ligi 2 öösel ja uni silmas. Pidi mängima. Muidugi lõpuks napilt, väga napilt kaotasin mina, aga mäng oli korda läinud. So good.
Hommik oli ja päike oli ja võib öelda, et ootamatu ja kirglik ärkamine. Sellele järgneski Merleau-Ponty teksti ette võtmine, polnud paha plaan. Tõesti mitte. Ja nüüd, olles viimasel ajal tegelenud nii oma magistriettekande kui Merleau-Ponty kui Davidson'iga, ei tunnegi ma end eriti sitasti. Päris huvitav on ja pole mingit meeletut väsimust ka kogu aeg. Ilmselt c-vitamiini kuur aitab.
Nii ja nüüd ma lähen õue ja lasen end tuulutada, sest tekstidesse võib muidu liiga pikalt laskuda ja see pole tervislik.
Neljapäeval Tallinna ja ma juba täitsa väga ootan seda.