....ja lasering noh! Tööl olen suht palju viimasel ajal olnud, või mulle tundub nii... Aga ma ei kurda, sest Virus on kõik teistmoodi. Inimesed on omad ja hääd, nali on oma ja hää - kuidagi õige tundub kõik, nii nagu peakski olema. Nii nagu ma tahaks, et oleks. Vähemalt praegu ja mõneks ajaks, oleks ma sedaviisi töötades enda tööga enamgi kui rahul. Täiesti hämmastav mu meelest. Näiteks täna kui tööle lohverdasin, pani Eda ette, et võiksin klassika asju välja viia ja mingeid süsteeme luua. OOO õõva (!), oli mu esimene reaktsioon. Klassikast tean mina ju küll oioi kui palju, kuigi ega väga vähe ka ei tea, tuleb välja. Ikka kodu, kus kasvanud, alateadlikult kasvõi suudab mõjutada. Nii oligi, et kui paarkümmend min asjaga tegelenud olin, läksin hullemasse hasarti. Lõin süsteeme, katkestasin neid, lõin uuesti ja nii umbes kümme korda, kuni viimasel hetkel ka ikka veel rahul ei olnud. Puhkasin pisut - sõõmud vett ja lolli nalja ja ei saanud rahu hing - mässasin edasi. Nüüd olen võib-olla ka rahul, vähemalt meie vähese ruumi piires.

Siis tuli puhkuseaeg. Panin lambist peale Aerosmithi ja see oli niiii hea. Paistab, et see läks peale nii Mikule (noh, poleks kahtlustki olnud), kui ka Karoliinele. Väga rokivärk oli. Kõik sai alguse sellest, et ma avastasin, et Macy Gray on enda arvates järgi teinud RunDMC ja Aerosmithi "Walk This Way", ja see ikka ei kõlanud üldse õigesti. Niisiis pidin peale panema õige versiooni,ja nii jäi A plaat peale vähemalt kaheks tunniks.

Ja nii naljakad on inimesed ikka. Kasvõi Mikk, kes püüab hullult näida tough ja midakõikeveel, ja eks ta ongi natuke. Trummarid on alati kiiksuga, nagu Osbourne kunagi ütles :P Aga samas suudab M olla eriliselt totakas, stiilihoor, naiselik, show-off jne. Mulle meeldib, kuidas inimesed suudavad erinevat moodi olla

Ja muusikamuusikamuusika. Seda pole kunagi küllalt, täiesti müstiline. Kõik asjad sujuvad muusikaga paremini ja Sujuvamalt. Nämmadi nämm. Kui hullult lahe oleks oma kas kohvik või muusikaurgas või raamatupood kasvõi, kus oleks muusikat mängimas - seinast seina. Mulle meeldivad äärmused, ja mulle meeldib värvivalik ja võime kuulata igast ettejuhtuvat. Ja ma natuke vihkan eelarvamusi, ja kapseldumist kuskile kindlasse "kasti" - olgu selleks siis muusikastiil, elustiil, riietus. Ja mulle ei meeldi kui inimesi endid lahterdatakse muusikastiili, riietuse, asjade järgi. See on nii vale. Ja ometigi seda tehakse kogu aeg - people, get over it.

...võin olla hipi, alternatiiv, indie-tüdruk, rokkar, tibi, romantik, teismellikult teismeline
või kas te tahate öelda, et pole mind mõnes sellises rollis näinud? :p