Värkse emotsioon äsja olnud kontserdist...

Kraal, inimesed ja koha leidmine, õhk (harv nähtus ürituse ajal), tuttavad tervitavad näod. Tunne, et olen ikkagi kõigist kaugel, samas see ei seganud. Olin jälgija, nagu viimasel ajal tihtipeale. Tunne, kus võid vaadata inimesi nii, et nad sind ei märkagi. Hästi kummaline. Olen ja nagu pole ka.
Igatahes sisse astudes oli kuulda Aidest, bändi, millest liiga palju pole kunagi teadnud, kuid mis absoluutselt üllatas enda puhtuse ja intensiivsusega. Tohutult hea emotsiooniga tehtav muusika, mulle tundub. Laulja hääl on mus alati imetlust tekitanud, trummar Mikk on ka nähtavalt asja sees. Mulle meeldib kui muusika tegemise ajal on näha, et osaliselt kaotatakse end sellesse. Magus

Vahepaus, paar suitsu, ähmasem õhk, ebalevad inimesed. Et küsimus: Mis siis nüüd saab? Aga läks mõni hea arvutist tulev lugu edasi, ja Pruudid hakkasid end valmis panema. Ilgem sebimine oli sellega, et nad lõpuks täiskoosseisus lavale jõuaksid, aga seal nad äkki olid. Esimene lugu juba tõmbas käima...oli kõik paljutõotav, ja kodune, sest muusikat teab ju juba Ammu. Aga millegipärast seekord, nii äkki kui nad alustasid, tuli nende etteastele ka lõpp. Kuidagi poolikuks jäi, või ma ei teagi. Eks ajast, mis neile antud, tuli ka kinni pidada.

Oli tunne, et nüüd ongi kõik. Pakime end kokku ja minek. Aga mine kanni (nagu Karin ütleb) - tuli veel üks koosseis. Vaatasin algul vaid seda, et kuratlikult huvitavad ja ilusad mehed tunduvad olevat. Ja siis kui mängima hakkasid, ei saanud päris hästi aru veel ,millega tegu. See aga õige pea muutus. Asi oli täiesti kirjeldamatu, niivõrd andekaid inimesi on raske leida. Hästi vahelduv, hästi kulgev, hästi erinevaid biite prooviv koosseis. Täiesti raju, ära kammiv, või siis rahulik. Nii või teisiti, oli lõpuks iga sekund nende esinemisest nauditav, meeletuseni, Taevani nauditav. Avasin silmad, ja mõtlesin, et kas tõesti on mul võimalus nii head asja kogeda just siin, just praegu. Aga näed, oli. Ja nüüd on mul ka üks uus plaat: "Moi Raketõ Vverh" - "Nuclear Weapon Mushroom Potato Chips". Ja võib vaid olematu hetke mõelda, mis mu öös mängib. See on hea öö, ilus varatalvine öö

Mõtte vaikus. Annan ennast muusikale, melanhooliale ja selles on kõigest pisike mõte homsest. Muidu on praegu ideaalne hetk iseendaga ja meenutatavaga.



.....ööööösssssseeeee..ÖHE...