...miski tekitab mus need mõtted keset ööd. Ja ma ei saa öösiti eriti magada, ja ma näen kõige imelikumaid unesid. Just öösel või omaette olles kõik see minuni tulebki. Päeval ma elan, teen asju, mis vajavad tegemist, naeratan koos valgusega. Ma reaalselt ei tea iseennast.
Paigast ära, aga võib-olla paigas. Kadunud, aga võib-olla leitud. Õnnelik, aga kurb. Kuulan, aga võib-olla ei kuula. Naeratan, aga võib-olla nutan. Nutan. Karjun ja valjult, teadmatult endale. Tahan lõhkuda, aga tahan korda. Naeran. Olen olemas. Mis siis ikka. Hommik tuleb
Paigast ära, aga võib-olla paigas. Kadunud, aga võib-olla leitud. Õnnelik, aga kurb. Kuulan, aga võib-olla ei kuula. Naeratan, aga võib-olla nutan. Nutan. Karjun ja valjult, teadmatult endale. Tahan lõhkuda, aga tahan korda. Naeran. Olen olemas. Mis siis ikka. Hommik tuleb
2 Comments:
At 11:37 PM,
Anonüümne said…
ilus...
At 2:36 PM,
Ott said…
Mul on ka pingsatel õppeperioodidel vahel unega või pigem magama jäämisega probleeme. Kui loen ja kirjutan midagi ning siis märkan, et kell on palju ja pean magama minema, mitte et ma tahaks aga näiteks on vaja järgmine päev vormis olla või kui tunnen, et ei suuda midagi asjalikku mõelda. Siis panen raamatu kinni, lähen voodisse ja bang- mõtted on ikka raamatutes ja esseedes ning uni, sõna otseses mõttes, ei mahu pähe.
Teine asi mis mul meelde tuli on see, mis Tamm ühel ehi peol rääkis, et mingi kuulus tegelane (Nietzsche või keegi, ei, vist keegi muu aga sarnane karismaatik) vaevles depressiooni käes ja elu teda ei huvitanud jne, kuid siis reisis ükskord prantsusmaale ning ostis endale juhuslikult jalgratta. Ilmselgelt sõitis sellega siis päev läbi ringi ja kui õhtul koju läks magas nagu lapsuke ning hommikul märkas, et elu on ilus. Jutu juur on siis see, et kui aju on üle väsinud siis peab veits keha eest hoolitsema, väike sport näiteks :). Ma soomes sain sellest eriti hästi aru: ikka õppimine ja "kehalised harjutused" koos, kuigi nüüd pole eriti aega enese liigutamises. Ikkagi 3 kuud ju.
Postita kommentaar
<< Home