If you'll set your mind to it, you can do it.
BA kraadi kätte saamine on ikka selline eesmärk, see on mu ainus reaalne eesmärk senikaua, kuni see lõpuks käes on. Peab endale ikka vahepeal meelde tuletama kui oluline see on, ja siis vastavalt sellele ka tegutsema. Ja see tegutsemine on hea, ja isegi huvitav, ja sellise Tunde nimel, mis valdab mind siis kui saan olla enda suves, esimeses suves üle pika aja, kus tunnen, et olen tõeliselt vaba, selle nimel tasub pingutada. Inspiratsioon on taaskord minuga, nii vahelduse mõttes. Eilne kool oli viimaks kui olin enam-vähem kätte saanud, mida tahtsin, isegi positiivse maiguga. Mul oli seal üle pika aja hea olla. Hämmastav. Ei olnud ahistav, ruumiliselt, vaid tundeline - vihane või lootusrikas, viimaks rahulolev. Kui ennast piisavalt kehtestada, siis tundub, et asjad hakkavad liikuma. Progress. Armastan seda praegu. Eriti armastan ma tõika, et enda ühiskonnateooria esseed saan ma kirjutada põhimõtteliselt lähedaselt enda BA teemaga, kasutades enda BA-s kirjutatut osaliselt ka ses essees. Siobhan Kattago tundub eriti abistav, fascinated mu tööst ja muust, mulle meeldib. Nii positiivset vastukaja (A4 pikkuses kirjad jne) tavalisti
EHI-st ei saa.
..ja peale akadeemilistes koridorides veedetud asjalikke tunde saab nautida täiuslikus EVA- de ringis tomatisuppi, laulda kõige tobedama muusika järgi ja lasta end vabaks. Sellist blää-mää olekut on niivõrd vaja, ja enda vabal ajal ma kavatsengi vaid selline blää-mää olla, muidu ei händeli ära.
..viimaks, avastasin ma veel seda, et mul on päevad, mil ma tunnen, et ma näen välja hullumeelne, ma tundun random inimestele hullumeelsena (minu hullumeelne kujutelm kindlasti); on päevi, mil ma tunnen end üleoleva ja ilusana, teadlikuna kõigest; on päevi, mil ma tunnen end Naisena, seksikana jne, on päevi, mil ma tunnen end raamatukoina ja mingi veidra sassis juustega lollakana (aga see käib ka vist juba sinna hullumeelse alla). Täna, meeleheitlikult tuulates mööda Järve keskust, tundsin, et ma näen välja kui hullumeelne. Noh, kõigi nende korralike poodide tibimüüjate kõrval, kes vaatasid mind kui maailma ime.
BA kraadi kätte saamine on ikka selline eesmärk, see on mu ainus reaalne eesmärk senikaua, kuni see lõpuks käes on. Peab endale ikka vahepeal meelde tuletama kui oluline see on, ja siis vastavalt sellele ka tegutsema. Ja see tegutsemine on hea, ja isegi huvitav, ja sellise Tunde nimel, mis valdab mind siis kui saan olla enda suves, esimeses suves üle pika aja, kus tunnen, et olen tõeliselt vaba, selle nimel tasub pingutada. Inspiratsioon on taaskord minuga, nii vahelduse mõttes. Eilne kool oli viimaks kui olin enam-vähem kätte saanud, mida tahtsin, isegi positiivse maiguga. Mul oli seal üle pika aja hea olla. Hämmastav. Ei olnud ahistav, ruumiliselt, vaid tundeline - vihane või lootusrikas, viimaks rahulolev. Kui ennast piisavalt kehtestada, siis tundub, et asjad hakkavad liikuma. Progress. Armastan seda praegu. Eriti armastan ma tõika, et enda ühiskonnateooria esseed saan ma kirjutada põhimõtteliselt lähedaselt enda BA teemaga, kasutades enda BA-s kirjutatut osaliselt ka ses essees. Siobhan Kattago tundub eriti abistav, fascinated mu tööst ja muust, mulle meeldib. Nii positiivset vastukaja (A4 pikkuses kirjad jne) tavalisti
EHI-st ei saa.
..ja peale akadeemilistes koridorides veedetud asjalikke tunde saab nautida täiuslikus EVA- de ringis tomatisuppi, laulda kõige tobedama muusika järgi ja lasta end vabaks. Sellist blää-mää olekut on niivõrd vaja, ja enda vabal ajal ma kavatsengi vaid selline blää-mää olla, muidu ei händeli ära.
..viimaks, avastasin ma veel seda, et mul on päevad, mil ma tunnen, et ma näen välja hullumeelne, ma tundun random inimestele hullumeelsena (minu hullumeelne kujutelm kindlasti); on päevi, mil ma tunnen end üleoleva ja ilusana, teadlikuna kõigest; on päevi, mil ma tunnen end Naisena, seksikana jne, on päevi, mil ma tunnen end raamatukoina ja mingi veidra sassis juustega lollakana (aga see käib ka vist juba sinna hullumeelse alla). Täna, meeleheitlikult tuulates mööda Järve keskust, tundsin, et ma näen välja kui hullumeelne. Noh, kõigi nende korralike poodide tibimüüjate kõrval, kes vaatasid mind kui maailma ime.
7 Comments:
At 8:29 PM, Anonüümne said…
mulle meeldib viimase lõigu algus: "viimaks avastasin ma veel seda, et mul on päevad":P
aga lahe, see erineva enesetundmisega päevade asi väga tuttav teema. mul on täna ntx selline päev, kui ma tunnen end mitte lugeda ja kirjutada oskavana.
At 9:19 PM, MustMarker said…
hehehe...aga jaa, selle viimase lõigu osas ma märkasin ise ka lõpuks. tühja kah! :D
At 10:59 PM, rinuljok said…
ma avastasin ka,et sul on päevad! :) a palju õnne, mul on ka :P
At 11:43 PM, MustMarker said…
jee. päevade post, naised!
At 11:52 PM, Triste said…
Hurraaa! Mul kaa!
Elagu naised!
At 5:51 PM, Anonüümne said…
öm...päevad või päevad? ma ütleks et vaheldumisi on igasugust asja. intrigeeriv, kas pole :P
At 11:39 PM, MustMarker said…
mis päevi sina silmas pead? :D
tundub tõesti intriguing
Postita kommentaar
<< Home