Ja no fakk. Ei ole midagi teha - ma olen endiselt armastussuhtes Cassireriga. Tuleb ikka teda ka enda baktöös kasutada, tema poolt öeldus on kuidagi kirge ja tunnet ja ehedust. Ma ei oska seletada. Igal juhul, õue mängima ei saa tema tõttu minna. Sest ta köidab mind, ta on lehekülgedel, mu mõtetes, terve selle päeva, jätkuvalt. Kui keegi nii väga imponeerib, siis teeb see rahutuks. Täiesti rahutuks, sest tahaks kõike, mida vähegi saab ja kogu aeg, aga inimlikult ju ei jõua. Tekib rahutus. Aga vist ikka selline rõõmus rahutus. Sest see on armastus.