No ma ei tea. No on üks kummaline päev. Jälle
rahulolematus või ärevus või miski on kogu aeg õhus. vahepeal nutu ääre peal, vahepeal rõõmsaim suvelaps, suits väriseb ärevusest käes. veider. täna sai muidu suvepäeva nauditud. rand ja ujumine ja päikesekuumus, vesi on ikka veel jääkülm...eesti suvi. ma ei saa sellest aru. aga jaa. ärevus on sees. midagi on tulemas, midagi muutvat äkki (?) tahaks lihtsalt rääkida ja olla ära kuulatud, vastu annaksin ka kuulamist ja ennast. üleeile öösel oli üks hea vestlus, niisama, spontaanselt. loodab, et neid veel tuleb. täna jõudsin linna, üsna õhtul, ja kõik on maa alla vajunud. tegelikult, nii vähe on inimesi, kellele helistada ja hilisõhtul välja kutsuda kui just tänaval ei juhtu nägema. raske-kaske. ja mina just ööinimene olengi, ka ärinädala sees...

uus päev on aga juba alanud. kõike võib juhtuda:)