Oh happy day...oh oh oh...laulab Aretha

Hr Ashcroft laulab:
...music is power

..music is the mantra
unwinding your head
music is the question
to things unsaid

või siis you said its time to cry the past away
cry til the morning
I've cried like I never before


Kõik need sõnad käivad mu elu kohta praegusel ajal. Ongi muusika, järele mõtlemise aeg, ilusad hommikud, kus tantsib Aretha järgi. Selline taastusravikeskus on Tartu. Kuigi ma tunnen, et ma pole ikka veel terve. Sel aastal on kõik asjad kokku jooksnud, ei jõua vahel isegi mõelda või aru saada. Lihtsalt elad ja nutad-naerad vaheldumisi. Emotsioonid on mu passioon, isegi et neid vahel liialt on. Teisiti ma ei oska.
Aga Tartus ma pole kordagi nutnud, seegi hea (naer). Siin tundub kõik nii pingevaba lihtsalt, päike tuleb vähemalt korra päevas välja, andes voli voodis unelemisele või hulkumisele mööda Tartu tänavaid-kohvikuid, sõpradega. Tartu lihtsalt on rahulikuma vaimsusega linn, see peegeldub ka inimeste nägudelt. Ka siit, Jaani kiriku esisest korterist, aknast välja vaadates, paistavad inimesed nii ilusti "kätte", hea on vaadata Tartut.

Vahepeal peab aga Tallinna tulema, ja ma loodan, et Tartu aitab mul ka Tallinnas heameelsust hoida. Peab minema arsti juurde, esiteks. Üleeile põhimõtteliselt kukkusin enda korteris siin kokku, mitte millestki. Päris õõvastav oli. Tuleb pöörata rohkem tähelepanu tervisele ja vähem tähelepanu pingetele või kõigele, mida peaks ära tegema.

Nii on. Ei oskagi rohkem hetkel kirjutada, või kuidagi süngeks läheks see postitus, millisena ta tegelikult mõeldud pole, sest siin on hea. Lähen nüüd hilist hommikusööki haarama. Näeb Tallinnas