Mulle meeldib suudelda, eks. Enda täielikus eba-adekvaatsuses ja pohmellis (üle pika aja oli hommikul tunne, et ma ei taha püsti tõusta, sest asjad võivad halvemaks minna) mõtlesin siin, et mina valiks suudlemise. Et kui tuleks valida mõtlemise ja suudlemise vahel, siis suudlemine meeldib mulle enam. Põhjusel, et suudlemisega käib kaasas ka emotsionaalne pool, ja mõtlemine. Aga lihtsalt mõeldes suudlemist ei saa. Ei ole just nii, et süübides Kierkegaard´ i, saab inimene samal ajal praktiseerida suudlemist. Siis on ikka ainult mõtlemine, sügav mõte. Aga suudlemisega saame me kaasa mõlemad.


Tähendab, sellest jutust ei saa ma nüüd aru, et kõik ikka teaks. Tarbin mullivett edasi